Kuulata võib rukkirääku või ristikate siristamist meenutavate ritsiklindude kontserti.Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas. Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel. Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad, kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks. Juuli Juulikuus sirguvad jõudsalt erinevate lindude pojad, kes pidevalt oma piiksumisega enda tühja kõhtu vanalindudele meelde tuletavad. Olgu selleks üksik kotkapoeg või
Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977. aastal sõitis koos sõbraga Osmussaarele, mis tol ajal oli keelutsoon, mida valvas Vene piirivalve. Pärale jõudsid! Lisaks möllas merel samal ajal paras torm -- 17 meetrit sekundis. Talveks konstrueeris Juhan Paju paadile uisud alla ja sõitis Haapsalu lahel nagu jääpurjetaja. Teiste jääpurjekatega muidugi võistelda ei saanud, või siis ehk mõnes vabaklassis. Rahutu hing ei andnud ikkagi rahu. Lõi vahepeal kohaliku ajalehetoimetuse ukse kinni ja läks Hiiumaale Ristna tuletorni majakavahiks, tuli korraks toimetusse
Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus. Ning tolleaegse pea- ja sõjaministri Konstantin Pärsi soovil sõitis Laidoner 8. detsembri hilisõhtul aurikul ..Lood'' Tallinnast välja kadunud inglasi otsima. Ta sõitis esialgu Osmussaarele, kus eesti lootsid sammuti lubatud inglasi ootasid. Siit jätkas ta koos lootsidega teekonda jäälöhkujal ,,Reval'', jõudis 11. detsembril Liepajasse ning leidiski siit otsitavad eest. Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna. Kaks päeva hiljem 14. detsembril määrati ta Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembrist aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Polkovnik J. Laidoner viis Eesti sõjaväe 1919
annaabi.ee 
