ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin. Polnud mul koduteed. Sihtisin silme kahest rauast. Teil on õhtuks hea haisuga frakk ju. Hinge saate naise peal rahule aeleda. Mind aga Moskva kaisutas rakku oma Sadovaja saja kaenlaga. Armunuis ühtse kellana vagusi tiksub tukseteks lähenev tähelend. Julma
arutu moodusena. Nad tahtsid minna tagasi nii kaugele minevikku kui võimalik, sest uskusid, et üksnes esivanemad teadsid tõde ja kogu järgnev areng pole muud kui pidurdamatu libisemine sohu. Inimesed külas olid nende meelest juba üle pea laukasse vajunud." 9 5.Kokkuvõte Muistsete eestlaste kombed ning teadmised on unustusse vajunud, keegi ei tea enam kas mõni inimene üldse oskaski ussisõnu ja kas Põhja Konn tõesti eksisteeris või on see kõik müüt. Andrus Kivirähk on oma romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" tõstatanud sama probleemi ning teosest õhkuva pessimismi ja masenduse kaudu pannud inimestele südamele kohalike kommete, keele ning ühtekuuluvuse hoidmist. Minu arust on Kivirähk teoses hästi mänginud sümbolitega ning tegelaste kaudu väljendanud erinevaid omadusi. Kuna kirjanik ise ei ole konkreetselt teost lahti mõtestanud, jääb kõigile
Kontakttunde oli tõesti vähe ning selliseid aineid oleks võinud olla rohkem kolme aasta jooksul. Kõige enam sain tegelikult targemaks LGBTQ inimeste osas. Ma ei teadnud, et neil on oma ühendus, et nad saavad seal kokku või käivad seal koos kõik. Ma olin väga üllatunud. Mul ei ole kunagi nende vastu midagi olnud ning see naine, kes meiega seal rääkis, suhtles meiega nii vabalt ja oli väga avatud kõigele. Mulle tundus, et ükskõik mida keegi küsis, siis ta oskaski kohe vastata ja me saime vastused oma küsimustele. See õppekäik laiendas väga minu silmaringi ning mul on hea meel, et sain sellest osa võtta. Ma julgen öelda, et ta muutis mind veel rohkem sallivamaks LGBTQ noorte osas, mis on väga hea ja üllatav. Pagulastega mul ei ole siiani suurt kokkupuudet. Arvan, et tuleb olla salliv ning mina noorsootöötajana seda peangi olema. Õigusrikkujatega tegeleb ka Tugila programm