LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK
aladelt Sõdade ajatelg 1991 Sloveenia ja Horvaatia kuulutavad ennast iseseivaks juunis, Makedoonia septembris Sloveenia sõda kestab kümme päeva, hukkunuid 63 Jugoslaavia armee lahkub Sloveeniast lööduna (kuid toetab Horvaatias serblastest mässuliste üksuseid) Algab Horvaatia iseseisvussõda Vukovari linn laastatakse pommitamisega ning teised linnad nagu Dubrovnik, Karlovak ja Osijek saavad tugevasti kannatada Tekkis põgenikekriis, millele Euroopa reageeris aeglaselt: 250 000 horvaati ja mitteserblast olid Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks Lõppeb territoriaalne sõdimine Horvaatias, algab Bosnia sõda, kui serblased püüavad luua uut Serbia riiki, Srpska Vabariiki, mis hõlmaks võimalikult palju Bosnia alasid
Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W W Aadria meri W Atlandi ookean suhtes) 2p. Riigikord Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne vabariik Suuremad linnad Zagreb, Split, Rijeka, Osijek Lissabon, Porto, Coimbra 1p. Rahvastik: 6p. 4 489 409 (2009) 10 707 924 (2009) Rahvaarv ~79,3 in/km2 ~115,96 in/km2 Rahvastiku 77,6 eluaastat tihedus 73,9 eluaastat 84 eluaastat Keskmine 80,4 eluaastat 78,6 eluaastat
annaabi.ee 
