Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia
maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maad kuulus mõisale. Talupojad tasusid teorenti. 1.5 Suur-Britannia rahvaste kujunemine Keldid Suurim sisseränne Britanniasse algas 10ndal saj. e.Kr. Britannia saartele ja hiljem Iirimaale sundis Kelte asuma Germaanlaste surve. Keltide majanduse edukus rajanes raua tootmisel ja seppade osavusel. Keldid hakkasid adrale panema rauast tera. Keltide ilusaks leiutiseks oli adranuga. Hakati kasutama raudvikatit, mis tegi võimalikuks heina varumiseks. Jahvatamisel hakati kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus 43a. maabusid rooma väed Briti rannikule ja Britanniast sai Rooma provints. Rooma asevalitseja Agricola lasi ehitada läbi kogu saare kindlustusvööndi. Keiser Hadrianuse ajal ehitati see tugevate kindlustega kaitsevalliks. Keldid ei läinud üle ladina keelele.
Liikumine Liikumine on närvisüsteemi poolt juhitud tahtlik lihaste töö, millega kaasnevad: Energiatarbimise kasv Eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused Kogu tegevusega seotud elamused Eesmärkide saavutamiseks püütakse liikumist sooritada korduva, pideva tegevusena. Lihastöö iseloom võib olla dünaamiline või staatiline ja põhirõhk võib olla kiirusel, jõul, vastupidavusel või osavusel. Liikumise eesmärk ja jaotus Liikumise eesmärk: Kehalise vormi või tervise mõjutamine Elamuste/kogemuste ja neil põhineva toime saamine Vältimatu või vabatahtliku tegevuse sooritamine Liikumine jaguneb: Tervistav Treeniv Virgutav Harrastuslik Kasulik Jne Kehalist aktiivsust iseloomustavad Ühekordse tegevuse intensiivsus ja kulutatud energia hulk. Sagedus (päevas/nädalas).
annaabi.ee 
