Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nrnbergi igluse Palee oli ruumikas ning sjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida saluseid; * linn oli thtis rahvussotsialismi tusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumistjad justkui nidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist. 20. osavtt avalikust plaanist vi vandenust, mille tagajrjel pandi toime kuriteod rahu vastu planeerimine, algatus ja sjaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu sjakurideod kurideod inimiguse vastu 21. mri mtte kis vlja walter ulbricht ning nsvl-i juht nikita hrutov kiitis selle heaks. peamine eesmrk oli takistada ida-sakslaste pgenemist lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest
toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht
toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht
niikuinii." (E. Hubbard) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas kllalt." (W. Shakespeare) "Telist spra tuntakse hdas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lhike, kuid kuulsus vib olla igavene." Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg
annaabi.ee 
