I Mõndagi [Mõned asjad] on enda teha. Tõeväärtused: O 1 (tõene). (Ette antud.) A 0 (väär). Vasturääkivus (kontradiktoorsus): Kui O=1, siis A=0. E määramatu. Alluvus (subordinatsioon): tõesest osaeitavast ei järeldu üldeitava tõesus, see võib olla nii tõene kui väär. Vastandus (kontraarsus): Kui üldjaatav on väär, siis üldeitav võib olla tõene, aga ka väär, sest nad võivad olla mõlemad väärad. I määramatu. Osavastandus (subkontraarsus): Kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär, kuid võib olla ka tõene, sest nad võivad olla mõlemad tõesed. Alluvus (subordinatsioon): väärast üldjaatavast ei järeldu osajaatava väärus, see võib olla nii väär kui tõene. 3.2.2. Paljud ei tunne iseennast. (väär) Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned ei tunne iseennast. A Kõik tunnevad iseennast. E Keegi [Mitte keegi] ei tunne iseennast.
S+ a P – E – Mitte ükski olend pole marjamaale mahtuv. S+ e P+ I – Mõni olend on marjamaale mahtuv. S – i P – a) Eeldus on tõene. Tõeväärtused: O – tõene eelduse põhjal. A – väär vasturääkivuse põhjal: kui O on tõene, siis A peab olema väär. E – määramata. Alluvus: osaeitava tõesusest ei järeldu üldeitava tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. 28 Siingi võib kasutada põhjalikumat tõlgendust, nt vigadest õppiv olend. 29 I – määramata. Osavastandus: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär ja võib olla tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (E–I) mõlemad otspunktid on määramatud. Sobib joonise 5.6 seitsmes skeem. b) Eeldus on väär. Tõeväärtused: O – väär eelduse põhjal. A – tõene vasturääkivuse põhjal: kui O on väär, siis A peab olema tõene. E – väär alluvuse põhjal: kui O on väär, siis E peab olema väär. I – tõene osavastanduse põhjal: kui O on väär, siis I peab olema tõene.
S i P a) Eeldus on tõene. Tõeväärtused: O tõene eelduse põhjal. A väär vasturääkivuse põhjal: kui O on tõene, siis A peab olema väär. E määramata. Alluvus: osaeitava tõesusest ei järeldu üldeitava tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. 28 Siingi võib kasutada põhjalikumat tõlgendust, nt vigadest õppiv olend. 29 I määramata. Osavastandus: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär ja võib olla tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (EI) mõlemad otspunktid on määramatud. Sobib joonise 5.6 seitsmes skeem. b) Eeldus on väär. Tõeväärtused: O väär eelduse põhjal. A tõene vasturääkivuse põhjal: kui O on väär, siis A peab olema tõene. E väär alluvuse põhjal: kui O on väär, siis E peab olema väär. I tõene osavastanduse põhjal: kui O on väär, siis I peab olema tõene.
annaabi.ee 
