Lausearvutuse tehted, 3. KT Eitus ¬p Konjunktsioon p & q. (korrutustehe) Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga, nii...kui ka...; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Disjunktsioon p ∨q. Või (liitlause) Lause on tõene parajasti siis, kui vähemalt üks lausetest p ja q on tõene. Lause on väär vaid siis, kui mõlemad p ja q on väärad (0). Implikatsioon p →q. Lause on väär ainult siis, kui p on tõene ja q on väär. Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu. Lühemalt: lausearvutuses on kasutusel materiaalne implikatsioon, mis on alati tõene, välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. Ekvivalents p↔q. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Lause on tõene ...
tõlgendatav ainult osaliseks väiteks. Kõik S ei ole P: S-ide hulgas leidub vähemalt üks objekt, millel puudub omadus P, st ∃x (Sx & ¬Px), mida võib lugeda „Mõni S ei ole P” või ka, et „Mõni S on mitte-P”. Valemid p ja q on vasturääkivad (kontradiktoorsed), kui p = ¬q. (Sellest järeldub ka, et q = ¬p.) Valemid p ja q on vastandid ehk vastupidised (kontraarsed), kui (p ⇒¬q) ja (q ⇒¬p). Valemid p ja q on osavastandid (subkontraarsed), kui (¬p ⇒q) ja (¬q ⇒p). Tähistame (kasutades kõikjal samu indiviide x ja sama predikaati Px, kusjuures indiviidide hulk pole tühi, ehk x ∈ X ≠ ∅): A – üldjaatav väide on tõene, E – üldeitav on tõene, I – osajaatav on tõene, O – osaeitav on tõene. Loogilise ruudu alluvussuhteid kujutavad järeldusseosed: A ⇒I, E ⇒O, ¬I ⇒¬A ja ¬O ⇒ ¬E. 5 Vt Read, 2012: 5. Valem sellisena on intuitsioonivastane. Võib-olla peaks seda tõlkima nii,
tõlgendatav ainult osaliseks väiteks. Kõik S ei ole P: S-ide hulgas leidub vähemalt üks objekt, millel puudub omadus P, st x (Sx & ¬Px), mida võib lugeda ,,Mõni S ei ole P" või ka, et ,,Mõni S on mitte-P". Valemid p ja q on vasturääkivad (kontradiktoorsed), kui p = ¬q. (Sellest järeldub ka, et q = ¬p.) Valemid p ja q on vastandid ehk vastupidised (kontraarsed), kui (p ¬q) ja (q ¬p). Valemid p ja q on osavastandid (subkontraarsed), kui (¬p q) ja (¬q p). Tähistame (kasutades kõikjal samu indiviide x ja sama predikaati Px, kusjuures indiviidide hulk pole tühi, ehk x X ): A üldjaatav väide on tõene, E üldeitav on tõene, I osajaatav on tõene, O osaeitav on tõene. Loogilise ruudu alluvussuhteid kujutavad järeldusseosed: A I, E O, ¬I ¬A ja ¬O ¬E. 5 Vt Read, 2012: 5. Valem sellisena on intuitsioonivastane
annaabi.ee 
