Omandusvaldus ja võõrvaldus: Võõrvaldaja ei ole asja omanik. Võõrvaldaja tunnistab, et keegi teine on asja Omandusvaldaja käitub, nagu ta oleks asja omanik (ka varas). Omandusvaldaja võib seega olla nii heauskne kui pahauskne. Ainuvaldus ja kaasvaldus: Ainuvaldaja valdab asja tervikuna. Kaasvalduse puhul on mitu isikut asja valdamas üheaegselt ning seejuures vallatakse asja tervikuna. NB! Kui vallatakse asja reaalosa (ehk mitte tervikut) on tegemist osavaldusega. - Kaasvalduse eriliik on modifitseeritud kaasvaldus, kus isikud saavad teostada valdust vaid üheaegselt. Omavoliline valdus ja omavolita valdus: Omavoliline valdus tekib keelatud omavoli tagajärjena. NB ! Omavoliline valdaja on endise valdaja suhtes ilma jäetud valdusnõuete abil teostatavast kaitsest, kuni keelatud omavolist on möödunud aasta Valduse teenija: - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud
ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust – omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust – täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust – ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
annaabi.ee 
