puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. ¤ Kõnesegmentide ja keeleüksuste võrdlus opereerimine kahe süsteemi vahel lugema ja kirjutama õppimisel/õpetamisel. Lugema õpetamisel alustatakse alati 1-silbiliste sõnadega (silp on väikseim kõnesegment, silbist väiksemaid ühikuid kõnes ei artikuleerita). Lugemaõppimisel toimub keeleüksustelt üleminek kõnesegmentidele, kirjutamisel kõnesegmentidelt keeleüksustele. Kõne funktsionaalsüsteem (edaspidi kõne FS).
resultaadikontroll (ülesande korduv sooritamine, tulemuse võrdlemine etaloniga, spetsiaalsed kontrolli võtted), operatsionaalne ehk kaasnev kontroll (kontrollitakse iga osatoimingu õigeaegset sooritamist ja selle resultaati), ennetav kontroll (kontroll põimub planeerimisega ning toimub enne tulemuse fikseerimist). Abiõppelaps enamasti ei püüa oma tööd kontrollida. Põhjuseks kas väike huvi tulemuste vastu (toiming omandatakse formaalselt, laps sooritab ainult väliselt tajutavaid osatoiminguid "õpetaja rõõmuks" või teda huvitab tulemuseta formaalne protsess) ja/või oskamatus kontrollida. Nimelt vajavad ka kontrollivõtted kui osatoimingud esialgu eraldi õpetamist. Vaimseid toiminguid on otstarbekas kujundada etapiti, arvestades seejuures (abiõppe)laste tegevuse iseärasusi. Nimetatud strateegia on otstarbekas, kui toimingu operatsioonid ja struktuur vajavad teadvustamist ning seejärel automatiseerimist. Teistel juhtudel saab kasutada imiteerimist ja tuginemist näidistele.
teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kui aga ei suudeta veel tegutseda verbaalsete instruktsioonide järgi, pole võimalik ka ennast stimuleerida-reguleerida. Kolmandaks põhjuseks on lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta midagi muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. Lapse kõne ja tegevuse korrigeerimisel tuleb seega nimetatud puudujääkide mõju vähendada, taotleda praktiliste toimingute kommenteerimist, tulemuste fikseerimist, osatoimingu verbaalset stimuleerimist. 4. Kõne funktsionaalsüsteem Anatoomilist kõneorganit inimesel ei ole. Kõnelemiseks kasutatakse organismi osi, millel on esmaselt hoopiski muu ülesanne (funktsioon). Seosed kõnetegevuseks vajalike organite vahel
annaabi.ee 
