*lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks *erituselunditeks on vähil pikkade tundlate kinnituskoha läheduses paiknevad rohelised näärmed.
Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest. Kitiinkest-lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks. Suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätksed suu ümbruses.
süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse lühikeses sooles.
Selts: Kilkprussakalised (Grylloblattida) Kilkprussakalised on väliselt kõik üsna sarnased, 1-3 cm pikkused sihvaka kehaga kollakad või helepruunid putukad. Kehakatted nõrgalt sklerotiseerunud, kogu keha on kaetud peente karvakestega. Pea on ette suunatud, lame, väga liikuv; haukamissuised on ette suunatud. Ülalõuad on küll tugevad, kuid ilma mälumispinnata, seetõttu on toidu peenestamisel kõige olulisem lihasmagu. Liitsilmad paiknevad külje peal, koosnevad vaid vähestest osasilmadest; kuni 60 osasilma. Tundlad on kuni poole keha pikkused, aluslüli on teistest suurem ja jämedam. Tundlapiug on niitjas. Rindmikulülid on selgesti eristatavad, omavahel väga sarnased, lapikud, I lüli on teistest veidi suurem. Jalad on jooksujalad, 5-lülilise käpaga ja 2 küünisega. Tiivad puuduvad. Tagakeha koosneb kümnest lülist, tipul on veel urujätked ja emastel muneti. Kõik kilkprussakalised on varjatud eluviisiga, tegutsevad peamiselt öösel, elutsevad niiskes
Kakandi keha koosneb lülidest nagu kõikidel vähkidel, igal rindmikulülil on paar jalgu. Jalad paiknevad ka tagakehal, kusjuures eesmised neist talitlevad hingamiselundite - lõpustena. Lõpuseplaadikesed on pidevas liikumises ja nende kaudu tungib vees lahustunud hapnik looma verre. Lõpuste lähedal tagakehas asub ka kakandite süda. Isastel kakanditel on eesmised tagakehajalad muutunud sugutuselunditeks. Pea külgedel asuvad kakandilistel liitsilmad, mis koosnevad tillukestest osasilmadest. Eluviis: Kakandiliste põhiliseks liikumisviisiks on roomamine veekogu põhjal, taimedel või maapinnal rindmikujalgade abil. Sellistel liikidel on jalad enamvähem sarnase ehitusega ja ühepikkused. Paljud merevormid oskavad lisaks roomamisele ka ujuda, selleks on spetsiaalselt kohastunud nende tagumised rindmikujalad või tagakehajalad. Mõned merepõhjal elavad liigid suudavad kaevuda põhjasetetesse. Näited: vesikakand (Asellus aquaticus), harilik mullakakand (Oniscus asellus)
annaabi.ee 
