1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas. Osa euroopa botaanikutest eristab kolmanda teisendina ka halli ebatsuugat (var. caesia), mille levila asub Kaljumäestiku põhjaosas. Ameeriklased aga ei tunnusta sellist eristamist ja käsitlevad seda teisendit koos sinihalli ebatsuugaga. Roheline ebatsuuga võib kasvada soodsates tingimustes kuni 90, harva ka kuni 100 m
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) Perekonnas kuni 7 liiki. Kuna liik kasvab väga laial territooriumil, mille piires kliima- ja kasvutingimused on väga erinevad, siis on areaali piires välja kujunenud 3 teisendid (alamliiki): Roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) – kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas. Sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) – kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) – kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kahe eelmise teisendi vahepealsete tunnustega. Neist Eestis on enamlevinud sinihall ebatsuuga, kasvab 30-36 m kõrguseks.
On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Harilikul ebatsuugal eristatakse vastavalt okka värvile, kasvukiirusele ja käbide kujule ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem. Kasvab piki Vaikse ookeani rannikut, Briti Columbiast kuni California osariigini, ulatudes ka Kaskaadide ja Sierra Nevada mäestikeni. Meil talviti külmahell ja hukkub varem või hiljem. var. glauca (Beissn.) Franco (sün. P. glauca [Schwer.] Mayr) alamliigina sinihall ebatsuuga; see alamliik kasvab hariliku ebatsuuga areaalis, Kaljumäestiku kesk- ja lõunaosas, tungides üles kõrgele mägedesse. Nii okkad kui käbid on põhiliigist väiksemad, okkad kaetud tugeva vahakihiga, käbidel kattesoomused tavaliselt tagasikäändunud. On
annaabi.ee 
