käitumisest, täpsemalt see, et meid ei usaldata piisavalt. Lihtsalt öeldes annab enamik rünnakuid märku sellest, et vastaspool ei pea meie kavatsusi eriti siiraks ega ausameelseks. Rünnakule omakorda rünnakuga vastamine on äärmiselt levinud ja ühtaegu ohtlik. Tavaliselt on vasturünnak kiireim võimalus konflikti suurendada ning usaldust jõuliselt veelgi vähendada. Algsele konfliktile lisandub suur hulk osapooltevahelisi emotsioone ning hilisema vaidluse käigus selgitatakse tegelike küsimuste asemel hoopis seda, kumb osapooltest on olulisem ja tugevamParim viis rünnakule vastata on inimlik mõistmine ning oma hoolivuse suurendamine. See võib tunduda täiesti ebaloogiline, kuid suurendades hoolivust ning väljendades oma tegelikku kavatsust jõuda õiglasele kokkuleppele, saame tihti rünnaku maandada. Kuna teame, et läbirääkimiste tulemused selguvad enamasti emotsionaalsete otsuste kaudu, mida
Probleem Eesti kui väike riik ja ühiskond. Ühelt poolt loob väike ühiskond illusiooni, et kõik tunnevad kõiki, mis näib läbipaistvam ja seetõttu vähem korrupeerunud ühiskond. Teiselt poolt loob väike ühiskond mitmele tõsisele probleemile soodsa keskkonna: lähedased suhted ja ametikohtade personaliseerimine tekitavad probleeme kontrolliga ja ametikohtade kuritarvitamises. Väikesed asutused ei paku piisavalt karjäärivõimalusi. Liiga palju osapooltevahelisi kokkuleppeid. (nt kui inimene varastab töökohast, siis lõpetatakse leping ja nõutakse vara hüvitamist, selle asemel, et politseisse teatada) Ivar Tallo, 1999, Kommentaar avaliku teenistuse eetikakoodeksile, Juridica: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/tallo_koodeks.pdf Ühiskond on läinud keerukamaks, lagundades iseennast
Selle tulemusena kaitstakse ühelt poolt töötajaid tööandjate subjektiivsuse ja ebaõigluse eest ning tööandjat tööalaste konfliktide ja sellega kaasneva anarhia eest. Ametiühingute tasakaalustatud tegevuse tulemusena on võimalik sõlmida tööandjaga kollektiivleping ning tagada sellega töötajatele soodsad töötingimused ja organisatsioonile lojaalne personal. Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vaheline vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib osapooltevahelisi töö- ja olmesuhteid. Kollektiivleping tagab ühelt poolt töötajate huvide kaitse ning teiselt poolt tööandjale töösuhete stabiilsuse. Kollektiivlepingu olemasolu kergendab ka töölepingu sõlmimist ja selle kontrollimist ning võimaldab vähendada organisatsioonide vahelist konkurentsi. Tööandjate ja töötajate vaheliste suhete reguleerimine võimaldab vältida aeganõudvaid arutelusid ja töökonflikte ning loob organisatsiooni tegevuseks ja arenguks püsivad alused. 4.4.2
annaabi.ee 
