komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne,
Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni
Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab oskama neid jaotada osadeks õiges järjekorras ja nii oma tunnitegevusi planeerida. 10 b. Näide: 8+7= Sellise tehte puhul tuleb välja mõelda, et mida ma jagan, et tehe saaks
annaabi.ee 
