kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui osaoskuste järjekord on samasugune kui I kooliastmes. 21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne. 22. Otsene ja kaudne vigade parandamine. Vigade parandamine: otsene ja kaudne; - tuleb õige sõnastus ette näidata, - keskenduda korraga ainult ühele veale, keskenduda sagedamini esinevatele vigudele, keskenduda tähendust muutvatele vigadele ning
ülesande traditsioonilisse vahemikku. Graafik 3 Kuulamisülesandes ei hinnata sõnade õigekirja ja õigeks vastuseks loetakse variant, mis annab edasi võtmes leiduvate võimaluste mõtte. Kui sõna on õigekirjavigade tõttu loetamatu, arusaamatu või muutnud oma originaalset tähendust, loetakse vastus valeks ja õpilane kaotab punkti. Seega, väiksemad vääratused, nt asesõna valikus, on selle osaoskuse testimise puhul täiesti aktsepteeritavad. 2.3. Lugemine Lugemisosa keskmine sooritusprotsent oli 91,1 ja keskmine punktisumma 13,8 (vt graafik 4). 2010. aasta eksamil olid vastavad näitajad 79,3% ja 11,9, seega on tänavused näitajad suhteliselt kõrged. Õpilaste lugemisoskust kontrolliti kahe ülesandega, millest esimene oli sobitamisülesanne, mis baseerus autentsetel erinevate välisüliõpilaste Eestit kirjeldavatel lühitekstidel
Suhtlemisõpetuse töövõtted jaotatakse üldistatult järgmistesse rühmadesse: situatsioonikirjelduste analüüs, suhtlemisülesannete täitmine, mängud ja lavastused. Sõltuvalt analüütiliste ja sünteetiliste operatsioonide osakaalust on eristatavad järgmised töövõtete rühmad: suhtlussituatsioonide analüüs, rühmitamisülesanded, valikülesanded, dialoogide konstrueerimine. Lapse sotsialiseerumine on võimalik ainult koos nimetatud protsessi ühe osaoskuse — suhtlusoskuse kujunemisega 3. Emakeele tund, õppetunni eesmärgid Tund kui põhiline õppevorm eesti keele õpetamisel. Üldised nõuded emakeele õpetamisel: Tund moodustab kasvatusliku (tööharjumuste, hoiakute ja kommunikatiivsete oskuste kujundamise, eetiliste kujutluste arendamine) ja õpetusliku (ainealased teadmised ja oskused) ühtsuse. Õigeks ei saa pidada olukorda, kui õpetaja pöörab küll tähelepanu
annaabi.ee 
