täisosanik. Ning vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses ja on seega usaldusosanik. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, erandiks on olukord kui ühingulepinguga on ette nähtud teistmoodi. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Ka osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Antud äriühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida. Osanikke võib olla üks
ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Usaldusosaniku sissemakse võib olla ka ühingule teenuste osutamine, tema sissemaksele ei ole alampiiri. Osanike vahal jagatakse osakud vastavalt nende sissemaksele. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Osakute kohta ei anta välja väärtpaberit. Usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega
põhikirja tingimusi, mida ÄS ei reguleeri. Põhikirja vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut. Praktiliselt on oluline näha põhikirjas ette tingimused, mis lubavad hiljem paindlikumalt osaühingu tegevust korraldada ilma, et peaks muutma põhikirja. ÄS võimaldab, kui see on põhikirjas ette nähtud, lasta osasid välja ülekursiga, nõuda osanikult viivist osa eest tasumisega hilinemisel, tasuda osa eest mitterahalise sissemaksega. Oluline on põhikirjas sätestada ka osanikevahelise kokkulepped. Kui osaühingu põhikirja muudetakse pärast osaühingu äriregistrisse kandmist, jõustub põhikirja muudatus mitte vastava osanike otsuse vastuvõtmisest, vaid muudatuse kandmisest äriregistrisse. Kiirmenetluses kasutatav põhikiri ÄS § 1391 sätestab kohustuslikud tingimused Kiirmenetluses kasutatav põhikirja kohta. Oluline siinjuures on, et kiirmenetluses kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja asutamislepingu lisana koostatavad põhikirja
annaabi.ee 
