• Väetamine on peamine saaki kujundav tegur • Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest • Väetiste üldefektiivsus- näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes või energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- toodang • Väetiste keskmine efektiivsus- väljendab kõigi kasutatud väetiste 1kilogrammile osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta • Saagifunktsioon- iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost(saagikõverat) • Põllu optimaalset väetisnormi mõjutavad • mulla omadused, eelkultuur • väetustarve, ilmastik • eelnev väetamine
kindlaks hinnatasemega. 12. Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on
Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. , kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost
annaabi.ee 
