sportlase taset, kehalist ettevalmistust. Õpetajal on oluline teada, milline peab olema sportlase kehaline ettevalmistus teatud oskuse õppimise alustamiseks. 4. Oskus on seotud kesknärvisüsteemiga oskuse õppimise seos aju tegevusega, nt. mägironija ronib silmadega (hindab igat järgnevat sammu, käe asetust jne.). Korvpallis tuleb mängijal toime tulla situatsiooni tajumisega, otsuse tegemisega ja liigutuse sooritamisega kogenud mängija tegevus. Tervik- ja osameetodi kasutamine oskuste õpetamisel. Osameetodit iseloomustavad: vähene ühekordne info; kiirema tagasiside andmise võimalus (vahetult); lihtne ja ohutum; väheneb kartus elementi sooritada; jälgida, et üksik element poleks liialt lihtne, et ei tekiks igevalemist. Osameetodi õpetamisel peab õpetaja arvestama, kuidas üksikud osad hiljem kokku viia (sujuvus ja et õpilased ei satuks segadusse). Keerukama oskuse õpetamisel on hea kasutada osameetodit. Tervikmeetodit siis, kui erinevad
10. Sammuta vahelduvtõuge laugel laskumisel. Käetõuke õppimine. Lisaks on see väga hea harjutus käte ja õlavöötme lihasjõu arendamiseks (võib teha ka laugel tõusul). 11. Käte ja jalgade töö ühendamine. Võtta kepid rihmhoidesse, liikuda lühikeste sammudega, kepid lohisevad lumel. 12. Järkjärgult sammu ja libisemist pikendades minna üle keppidega tõukamisele, sõiduviisi terviksooritusele. Harjuste valik ja järjestud näitab osameetodi kasutamist. Esmalt õpitakse paigal keha asendit ja kätetööd keppideta, seejärel keppe keskelt hoides. Järgneb jalgade töö õppimine paigal, rõhutades lõdvestatust ja keharaskuse ülekandmist jalalt jalale. Edasi sooritatakse sarnaseid harjutusi aeglasele libisemisel ühekaupa eraldi. Lõpoossa jäävad harjutused, kus püütakse jalgade ning käte tööd seostada. Siingi on harjutuste õpetamisel oluline järjekord: käed liiguvad keppideta, keppe hoitakse keskelt, kepid rihmhoidesse
Kordav osameetod. Meetod seisneb ühe osa õppimises ja harjutamises, kuni see on omandatud. Seejärel seostatakse see uue osaga ja õpitakse ning harjutatakse kuni omandamiseni. Need kaks osa seostatakse kolmandaga ja õpitakse ning harjutatakse kuni omandamiseni. Olles omandanud kõik osad, jätkatakse ter- viktegevuse harjutamist. Kordav osameetod on progresseeruva osameetodi va- riant ja seda saab kasutada lihtsates olukordades. Tervik-osa-tervikmeetod. See meetod eeldab alguses õppimist tervikuna, seejärel õppimist ja harjutamist osadena. Kui osad on õpitud, harjutatakse jälle terviku- na. Tervikmeetod. Tervikmeetodit kasutades õpitakse ja harjutatakse tegevust tervi- kuna, kuni see on omandatud