3) Avatud intervjuu, kus alateemasid ei ole teada ning teemad võivad vestluse käigus muutuda. Ühe inimesega võidakse rääkida mitu korda. Vaatluse kaudu saadakse teada, mis tegelikult juhtub. Vaatluse eelis on see, et saadakse vahetut materjali, kuid selle saamine nõuab väga palju aega ning vaatleja kohalolek võib muuta sündmuste loomulikku kulgu. Vaatlus jaguneb süstemaatiliseks vaatluseks ja osalusvaatluseks. Süstemaatiline vaatlus viiakse läbi kindlates tingimustes. Osalusvaatluses uurijad osalevad uuritavate load nende tegevuses. Osaluse aste saab olla erinev: täielik osalus või osalus vaatlejana. Täielikus osaluses peab vaatleja saama täieõiguslikus liikmeks, mis võib osutuda väga raskeks, kuna uurija peab tegutsema loomulikult, samas aga koguma materjali. Osalus vaatleja teeb selgeks, et ta tegeleb ainult vaatlemisega ja küsib rühmalt küsimusi. Kvalitatiivsetes uurimustes on hakatud kasutama andmekogumisviise, kus inimesi püütakse
andmeid küsitluslehtede abil. Läbiviidud intervjuude küsimustik on toodud lisas 3 ja küsitluslehe näidis on toodud lisas 2. Osalusvaatlus on oluline, et teada saada uuringutulemusi mõjutavate omavaheliste suhete ja suhtlemise eripärasid, juhtide ja nende alluvate koostöövorme, erinevate osakondade omavahelisi suhteid ja juhtkonna käitumismalle erinevates situatsioonides, aga ka ettevõtte sisemist kliimat ja kujunenud hoiakuid. Osalusvaatluses oli autoril vaatleva osaleja roll ning analüüsis kasutati esmaseid, teiseseid ja ka eksperimentaalseid vaatlusandmeid. Personaalsed intervjuud ja küsitluslehed annavad ülevaate erinevate inimeste arvamusest senise olukorra kohta, 28 näitavad nende rahulolu või rahulolematust olemasolevate põhimõtete kohta, loovad visiooni koolitatavate edaspidise arengu ja koolitussoovide kohta.
õpetamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus). Kõikjal viidi läbi vaatlused eelnevalt väljatöötatud vaatluslehtede põhjal ning struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt Hirsjärvile, Remesile ja Sajavaarale (2005, 200) võimaldab see meetod saada vahetut, otsest teavet indiviidide, rühmade ja organisatsioonide kohta. Täpsemalt kasutati osalusvaatlust. Osalusvaatluses tuntakse erilist huvi nende inimeste vaatenurkade vastu, kes kuuluvad antud rühma või osalevad teatud situatsioonides. (Flick 2006, 220, viidanud Laherand 2008, 231). Et vaatlusandmeid täpsustada, valiti täiendavaks meetodiks struktureerimata intervjuu tegemine. See valiti valiti põhjusel, et paljud uurimistööks vajalikud andmed oli võimalik juba kaardistada vaatluse põhjal. Intervjuus küsiti täpsustavaid küsimusi.
annaabi.ee 
