Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus
pärimusteater, tehnoloogiline ja digitaalne teater Butõ – postmodernistlik hübriidvorm, milles jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz (ekspressionistlik tants, Saksamaal pärast I MS levima hakanud moderntants), flamenko jne Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas nukuteatrist, erinevad vahendid ja ready-made objektid, sh nukud, masinad, kangad, värvid Tehnoloogiline teater – keskmes masinad, arvutimanipulatsioon Rakendus- ja osalusteater – sotsiaalsed, hariduslikud, reaalne kontekst, vaatajad osalevad etendusprotsessis, võivad etenduse käiku muuta Idamaine teater – seotud usundiga, rituaalidega, mõjutas tugevasti 20.saj Euroopa ja USA teatrit, lääne kultuur ka idamaises teatris, nt Indias on Briti kolonisaatorite mõjul sõnateater India teater – templi ja õukonnakultuuri traditsioon. Indias sündis teater 200- 100 a eKr, kathakali – üks tuntuim kehasüsteem, nõuab eluaegset treeningut
22. Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail? Kirjeldage lähemalt kahte neist. Neil aastatel luuakse teatrisse päris palju uut. Näiteks Merle Karusoo loob oma sotsioloogilise teatri, mille etendused on pigem projektid kui lavastused. Tuleb ka selline mõiste nagu mäluteater ehk siis Karusoo lavastused, mis on loodud kogutud ja valitud eluloodest, nii lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide