''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites
vahelduvpingel võib osalahenduskadu olla sõltuvalt sagedusest eriti tuntav. Sisemiste U osalahenduste tekkemehhanism E E E 1 E2 >E1´ja ε2<ε1 .Seejuures kehtib E2 > E > E1. Gaasimullide tegelikke h mõõtmeid arvestades on veel E E1.Gaas on tavaliselt elektriliselt nõrgem 2 dielektrik ja selles tekib kohalik läbilöök – osalahendus Rööpaseskeem Jadaaseskeem I RS tan δ RS RS ω C S I ω C S xC 1 tan δ RP ω C P
Impulsspingetaluvust barjäärid oluliselt ei tõsta Barjääre võib olla ka mitu. Barjääri (või barjääride summaarse) paksuse suurendamine tõstab elektrilist tugevust kuni barjääri paksus moodustab 25...30% elektroodide vahekaugusest. Edasisel barjääri paksuse suurenemisel hakkavad lahendused arenema mööda barjääri pinda ja elektriline tugevus enam ei suurene. 46. Õli-barjäärisolatsioon osalahenduste toime Joonis 3.12 Trafo mähise õli-barjäär isolatsiooni osalahendus · Osalahendused õlivahemikus põhjustab barjääri pinnal suure välja ebaühtluse. Seetõttu võivad ümber kaare tabamispunkti barjääris tekkida roomelahendused. · Roomelahendus areneb nii barjääri pinnal kui ka barjääri pindmistes kihtides. · Roomelahendus lagundab õli ja tekitab gaase. · Üksik roomelahendus tekitab paberbarjääri sisse gaasitühikuid nn "valgeid jälgi" · Korduvad roomelahendused tekitavad barjääri barjääri sees juhtivad söestunud roomejälgi
Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli esituses mängiti „Tagahoovis” 1974–1982 (taastati hooajal 1987/88) ja seda võib pidada Irdi tähtlavastusteks kujunenud rahvatükkide üheks parimaks näiteks. Tundliku ühiskondliku närviga ja samas elupoeesiasse uskunud Grigori Kromanov tõi Draamateatris lavale Kazys Saja nii looduse kui ka inimhinge saastumise ohtu käsitleva näidendi „Pühajärv” (1971), millest jäi teatrilukku Ita Everi julge osalahendus ekstsentrilise Izoldana; Enn Vetemaa väikekodanlikku mentaliteeti lahkavas lavaloos „Õhtusöök viiele” (1972) tegi aga oma veenva näitlejadebüüdi Kersti Kreismann. 1970ndad oli väga viljakas aeg Mikk Mikiveri lavastajateel; kümnendi keskel suundus ta Noorsooteatri peanäitejuhi kohalt (1970–1974) Draamateatrisse, kus temast sai mõni aeg hiljem samuti peanäitejuht (1976– 1985). Arthur Milleri „Proovireisija 36 surm” (1970 Noorsooteatris) tähistas Heino
annaabi.ee 
