lahustuvad soolad ● Keskmised elektrolüüdid: £=3-30%: H3PO4, H2SO3, HF ● Nõrgad elektrolüüdid: £<3%: H2CO3, H2S, H2SiO3, lahustumatud ja vähelahustuvad hüdroksiidid ● Mitteelektrolüüdid: molekulaarsed ained, va happed, oksiidid, lihtsined, orgaanilised ained, nt bensiin £ on dissotsiatsioonimäär: ioonideks jagunenud osakeste arv/lahustunud osakseste arvx100% Hapete lahustumine H2so4-h+ + hso4 Hso4=h+ + so4 2- vähesel määral Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvaad astmeliselt Hüdroksiidid Naoh - na+ + oh- Soolad Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks nacl - na+ +cl- Ioonireaktsioonid Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust: 1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek Reaktsioonid:
kiiresti edu, kuna oli Balti riikides kui Soomes esimene omalaadne. 1930. aastatel moodustas eksport 80% vabriku kogutoodangust. 7 Klaasi omadused Kuigi seda on esmapilgul ehk raske usukda, on klaas pigem allajahtunud vedelik või lahus kui tõeline tahke aine. Klaasis on vedelik korrapäratu, juhusliku jaotusega struktuur otsekui külmutamisega fikseeritud – klaasi viskoossus on nii suur, et kristallstruktuuri moodustumiseks vajalik osakseste ümberpaiknemine ei ole võimalik. Klaasi tiheduseks on 2,5, mille põhjal kujuneb 1 mm tasapindse klaasi massiks 2,5 kg ruutmeetri kohta ehk2500 kg kuupmeetri klaasi kohta. Klaasi survetugevus on äärmiselt suur : 1 000 N/mm2 = 1 000 MPa. See tähendab, et 1 cm läbimõõduga klaaskuubiku purustamiseks on vaja umbes 10-tonnist raskust. Kui klaasi painutatakse, mõjub selle ühele poolele survejõud, teisele tõmbejõud.
olemasolu ning ei ole vahetult mõõdetavad, nad määratakse makroparameetrite kaudu. Tähtsaimad mikroparameetrid on molekulide kontsentratsioon n, keskmine kiirus , molekuli mass Ainehulk üks mool on ainehulk, milles molekulide või aatomite arv võrdub 0,012 kg süsimiku aatomite arvuga Avogadro arv 1 mool sisaldab 6,02*1023 osakest Molekulmass on ühe molekuli mass. Molaarmass M vastava aine ühe mooli mass Konsentratsioon n osakseste arv ruumalas N = NA m = M N n= V 25. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi
keemistemperatuur. Tk=i*Ke*Cm, kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon; Ke- ebulliskoopiline konstant; i-isotooniline tegur. 60. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. 61. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kiireneb kõrgemal temp.-l. Kiirem gaasides. Lahustes põhjustab osakseste liikumise kõrgema kons. Aladelt madalama kons.-ga aladele. 62. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). =iCmRT Cm- lahustunud aine kons(n/V). Osm rõhk=rõhuga mis ta avaldaks ideaalgaasina täites ruumala.Kasutatakse
Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus. Püsivale tasakaalule vastab potentsiaalse vabaenergia miinimum. Aatomite vastasikmõju kirjeldav potentsiaalne energia koosneb erimärgilisete laengute põhjustatud tõmbuvatest ja samamärgiliste laengute põhjustatud tõukuvatest harudest. Aktivatsioonienergia barjääri tingib elektronide vastastikmõju. Tunnelefekt: osakseste läbiminekut potentsiaalibarjäärist isel barjääri läbilaskvuskoefitsient. Elektroni leidmise tn seina ääres on 0 vaid siis, kui potentsiaaliauk on väga sügav ning järsu ja kõrge seinaga. (lõhnataju?). Molekulide aatomitel kaks põhimudelit: valentssideme m (ioonne, kovalentne), molekulaarorbitaalide m. Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El-
annaabi.ee 
