elementaarosakesed p ja n pole päris elementaarsed.kvargid on vähemalt 1000 korda väiksemad ega koosne enam mingisugustest algosakestest(st on elementaarsed). kvargid-fundamentaalosakesed. P ja n-elementaarosakesed Tugev vastastikmõju-jõud mis hoiab kvarke koos.põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju-el.magneetilistest jõududest tuhandeid kordi nõrgem, kuid palju tugevam kui grav.jõud.väga lühikese mõjuraadiusega.toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni.avaldub peamiselt lagunemistes. Vastastikmõjude vahekordi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on eri kaugustel erinev. Põhiosa fundamentaalosakestest on aineosakesed.aineos. tabel jaguneb 2 tuatud vastavussuhetega osaks:leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed, leptonid mitte.leptonid esinevad vabade osakestena.kvargid ei saa vabadena eksisteerida. p=uud (u ja d kvargid) n=udd. Kvargid on alati koos 3-kaupa.seotud sellega et neil on lisaks el
mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke.
mõõta.Elektromagnetiline vastastikmõju:on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele;on seotud aatomitele ja makrokehadele mõjuva jõuga.Tugev vastastikmõju:on kvarkide vahel,kuid ta põhjustab ka tuumajõudusid;tuumajõud esinevad prootonite ja neutronite vahel;on väga lühikese mõjuraadiusega;on väga tugev.Nõrk vastastikmõju:väga väikese mõjuraadiusega; toimib kõikidesse osakestesse peale footoni;avaldub peamiselt osakeste lagunemistes.NIseadus:Kui kehale mõjuvate teiste kehade mõju kompenseerub(tasakaalustub),siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused.Kehade inertsus:on olemas v2hemalt yks selline taustsysteem, milles keha liigub yhtlaselt ja sirgjooneliselt, kui temale ei m6ju teised kehad v teiste kehade m6jud kompenseeruvad
elektromagnetiline.) Tugev vastastikmõju- Esineb kahe prootoni vahel tuumas ja levimisraadius on väike. On juba tuumajõud, mis esineb prootonite ja neutronite. Tugev vastastikmõju on tegelikult see jõud, mis hoiab kvarke koos. Nõrk vastastikmõju- Kahe neutroni vahel tuumas ja ei rakenda palju energiat. See on tuhandeid kordi nõrgem kui elektromagnetilised jõud. On väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni EHK osakeste vahel, mis omavahel ei tõuku.a. Nõrk vastastikmõju tingib kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks ( nt neuron laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 14. MIS ON KOSMILISED KIIRED? Saavad alguse tähtede termotuumareaktsioonides. Vabaneb teatud hulk elementaarosakesi, mis jõuavad ka maale. ( Valgus jõuab maale nt 8.3min jooksul). Kosmiline kiirgus on väga suure läbitungimisjõuga
on väga lühikese mõjuraadiusega. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed, mis koosnevad kvarkidest. Tugev vastastikmõju on see, mis hoiab kvarke koos. See jõud on väga tugev, sest tuumajõud on ainult tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja Nõrk vastastikmõju on tuhandeid kordi väiksem kui elektromagnetilised jõud, kuid tugevam kui gravitatsioonijõud. See on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse osakestesse peale footoni. Põhiliselt tingib see kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks. Vastastikmõjude ligikaudne võrdlus tuuma mõõtmete kaugusel: (elektromagnetiline jõud on võetud võrdseks ühega) Vastastikmõju nimetus Gravitatsioonijõud 10-36 Elektromagnetiline jõud 1 Tugev jõud 20
Seda ei saa energiana enam kasutada aga on ikkagi osa süsiniku ringest. Süsiniku ringes on olulised troopilised metsad kus toimub süsiniku akumuleerimine. Geomassi produksioon on väga aktiivne. Fosfor ringe. Fosfor on enamasti setetes, kivimites ja mullas. Mulla või kivimite lagunemisel tekib fosfaat PO . See lahustub vees mida taimed ja mikroobid omastavad. Seda kasutatakse oma kudede ülesehitamisel. Tekib jällega varies kus läbi lagundajate tekib fosfaat mis satub mulla osakestesse. Fosfaadiga püsivaid ühendeid mulles mooduatavad Ca, Fe, Al, Mg. Kui nad lagunevad läheb fosfaat uuesti ringlusesse. Olulisem osa on raud, mis mooduatab raudfosfaadi. Raua valents peab aga olema 3. Kui kekkond muutub anaeroobseks saab raud 2-ks. ja ja vabaneb fosfaat. Aeroobses keskkonnas vabanemist ei toimu. Eriti oluline on see järvedes. Seal setib setetesse fosfaat raudfosfaadina. Kui järve põhjasetted muutuvadanaeroobseteks vabaneb fosfaat vette. See aga võib põhjustada
Need esinevad prootonite ja neutronite vahel ja on väga lühikese mõjuraadiusega. Nii prooton kui ka neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest. Tugev vastastikmõju on jõud, mis hoiab kvarke koos. See jõud on väga tugev. Nõrk vastastikmõju on aga jõud, mis on tuhandeid kordi nõrgem kui elektromagnetiline jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse osakestesse peale footoni. Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ega neutronid, vaid kvargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev. 6 Värv- tugeva vastastikmõju laeng Kvargid on kolmekaupa koos, sest neil on lisaks elektrilaengule veel üks täiendav laeng, milles seisnebki nende tugev vastastikmõju
amiinid, orgaanilised väävelühendid · Anorgaanilised SOx, NOx, CO, CO2, O3, HF, HCl, H2S, NH3. Agregaatoleku alusel: · Vedelad (piisad, udu) · Tahked (tolm, suits) · Gaasilised Vedelad ja tahked on heterogeensed süsteemid - aerosoolid, gaasiline homogeenne süsteem. - Vedelate ja tahkete osakeste läbimõõt õhus 0,01-1000 m. Tööstusheitmete osakeste suurus on 0,01-100 m Sobivates tingimustes toimub üle 20 m läbimõõduga osakeste sadenemine. Õhus dispergeeritud osakestesse või nende pinnale võib koguneda nii orgaanilisi (fenoolid, bensapüreen, aldehüüdid, orgaanilised happed jne) kui ka anorgaanilisi (nitraadid, sulfaadid, raskmetallid) kahjulikke aineid. Raskmetallid Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine põhimeetodid · sadestamine
annaabi.ee 
