Peamised O3 kihti lõhkuvad ained freoonid n CFCl3 ja N oksiidid. 6. Sudu suits+udu nn Londoni sudu, tekib õhu segunemisel küttekolletest eralduva suitsu ja tahmaga. Suitsus sisalduv tahm adsorbeerib niiskust; fossilsed kütused sisaldavad väävlit, mis esineb n. püriidi FeS2 koostises, mõned sõesordid sisald. Kuni 6% väävlit. Põlemise käigus tekib - So2 lahustub vees hästi ja seetõttu koguneb tahma osakesete ümber kondenseerunud vette.; metallijäljed (N Fe ja Mn) sisalduvad põlemissaaduste hulgas, katalüüsivad lahustunud S=2 muundumist väävelhappeks, moodustuvad kahjuliku toimega aerosooi osaksesed seda tüüpi sudu tekib sompus, niiske ilmaga jahedal sügis-talvisel aja. Sudu tekkele aitab kaasa tuulevaikus. Kaasjala sudu peam. põhjustaja fotokeemilise reaktsioonid, mis toimuvad sisepõlemismootorites heitgaaside osavõtul moodustuvad toksilised ained nn
kaetud hilisema settega nt liiv või sl *fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtkivimid- hästi sorteeritud setted(liivad, kruusad) *jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad(peipsi ürgorg), savid( viirsavi Vänrda, Tori). *turvas-soomuldade lähtekivim* tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. *osakeste läbimõõt alla 0,01mm- füüsikaline savi *osakesete läbimõõt 0,01...1 mm- füüsikaline liiv *osakesed alla 1 mm- mulla peenes * osakesed üle 1 mm-mulla kores Mmulla kores jaotatakse: *1-10mm kruus,* 1-10cm peenkivid(rähk, klibu, veeris),*10-20 cm väikekivid,*0,2-1 m suurkivid(munakad, kamakad) *>1m rahnud, pangad Mulla peenes jaotatakse: *alla 0,000001 mm molekulid *0,000001-0,0001mm kolloidid *0,0001-0,001mm ibe*0,001-0,05mm tolm*0,05-1 mm liiv 14. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov.
selle sügavus. Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv teatud liiki ehitise rajamiseks. Loengukonspekt ja Jüri Esinurm( Skanska EMV AS projektiinsener ) Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine
annaabi.ee 
