25 aastad Imikusuremus laste suremus 1000 sünni kohta: 19.49 last sureb iga 1000 sünni kohta Meeste keskmine eeldatav eluea pikkus: 69.95 aastat Naiste keskmine eeldatav eluea pikkus: 74.68 aastat (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=People) 2 Rahvastiku püramiid (http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=TH) Rahvastikupüramiid 2005 aasta prognoosiga on Tais sündimus suur. Kuni 15 aastaste osakaas peaaegu pool rahvastikust. Suremus on u +80, võrreldes Eestiga on see kõrge. Kuid 2025 aastaks prognoositakse sündimuse vähenemist, mis tagab ka 15-40 aastaste inimeste osakaalu kahanemise ning inimese eluea pikenemise. Võib väita, et aastate jooksul paraneb Tai rahvuslik olukord. Poiste ja tüdrukute osakaal jääb endiselt võrdseks. Linnastumine 1 Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil.
tööealisel elanikkonnal ja kõige väiksem osakaal on lastel. Kui võrrelda seda rahvastikupüramiidiga, mis on plaanitud 2025 aastaks, siis on näha ka et rahavastik väheneb. Sest laste osakaal ühiskonnas järjest väheneb. 2025 aastal arvatakse olevat laste osakaal ühiskonnas vaid 11,5%. See on umbes 13,6 miljonit last. Laste osakaal ühiskonnas on vähenenud 19,92%-lt 11,5%-le ehk 8,42% võrra. Kogu rahvaarv oleks umbes 117,7 miljonit. Rahvastikus oleks ikka kõige suurem osakaas tööealisel elanikkonnal (69,9%) . tõusnud oleks aga vanemate inimeste osakaal (34,2%-ni). 5.3.3 Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? On see kõrge või madal? Meeste keskmine eluiga on 78 aastat. See on väga kõrge. Mitte üheski riigis ei ole meeste eluiga nii kõrge , kui Jaapanis Jaapanile järgnevad meeste eluea kõrgusega Argentiina, Prantsusmaa ja Sveits, kus meeste eluiga on eeldatavalt 77 aastat.
Statistika andmetel oli 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus 1995.a. Eestis 13,1%. Seejuures on 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal aastast-aastasse suurenenud: kui 1992 aastal moodustas see elanikkonna grupp 17,9% meie rahvastikust; 1993.a -18,2% ja 1994.a.- 18,4%, siis 1995.a. oli kasvanud 18,6%-ni. Pensionisüsteemi finantseerimine Rahvusvahelistes võrdlevates uurimustes on täheldatud seaduspärasust, et mida vanem on ühiskond (suurem üle 60 aastaste osakaas kogurahvastikust), seda rikkam ta on (kõrgem SKP per capital). Seega, et ühiskonna vananemisega kaasneb reeglina ühiskonna rikkuse kasv. Samal ajal näitavad sotsiaaltrendid, et mida suurem on rahvuslik rikkus, seda suurema osakaalu moodustavad SKP-st pensionikulutused. Just SKP kasv on võimaldanud majandusel valutumalt kanda pensionikulutuste suurenemist. Nimetatud trendide taustal selgub ka Eesti pensioniküsimuse üks paradokse
annaabi.ee 
