11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON. Otsese järelduse eelduseks on üks kategooriline lihtväide. ! ! 1. muutmine: ! ! ! eitav väide jaatavaks (või vastupidi); ! ! ! predikaat vasturääkivaga. ! 2. ümberpööramine: ! ! ! Subjekti ja predikaadi asukoht muudetakse; ! ! ! üldjaatavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osaeitavast väitest pole võimalik !järeldada. ! 3. vastandamine: muutmine + ümberpööramine ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada.
11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON. Otsese järelduse eelduseks on üks kategooriline lihtväide. ! ! 1. muutmine: ! ! ! eitav väide jaatavaks (või vastupidi); ! ! ! predikaat vasturääkivaga. ! 2. ümberpööramine: ! ! ! Subjekti ja predikaadi asukoht muudetakse; ! ! ! üldjaatavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osaeitavast väitest pole võimalik !järeldada. ! 3. vastandamine: muutmine + ümberpööramine ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada.
Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1. Kõik ei ole enda teha. (tõene). Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned [asjad] ei ole enda teha. A Kõik [asjad] on enda teha. E Miski [Ükski asi] pole enda teha. I Mõndagi [Mõned asjad] on enda teha. Tõeväärtused: O 1 (tõene). (Ette antud.) A 0 (väär). Vasturääkivus (kontradiktoorsus): Kui O=1, siis A=0. E määramatu. Alluvus (subordinatsioon): tõesest osaeitavast ei järeldu üldeitava tõesus, see võib olla nii tõene kui väär. Vastandus (kontraarsus): Kui üldjaatav on väär, siis üldeitav võib olla tõene, aga ka väär, sest nad võivad olla mõlemad väärad. I määramatu. Osavastandus (subkontraarsus): Kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär, kuid võib olla ka tõene, sest nad võivad olla mõlemad tõesed. Alluvus (subordinatsioon): väärast üldjaatavast ei järeldu osajaatava