füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine, vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd oli mul au näha ka Eestis. Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus. Torii Rei. „Hommikune Takihara pühamu“Foto by Darja Jefimova Kord kui näitus oli vaadatud, tutvustati meie rühmale ka Jaapani traditsioonilisi maalilmisviise
pardipoeg põgenes.Pardipoeg nägi tiigis luikesid, ei julgenud algul minna, kuid siis läks ja luiged tulid tema juurde, peegelpildis nägi et temast oli saanud uhke luik. · Tõrjutute probleem on põline,aga ürgse naise suurimatest vägedest on vastupidamise vägi. · Lugu rõhutab indiviidi isepärast hingelisust. Kui tuntakse ära see perekond kellega vaimselt kokku kuulutakse,saab üksikisik vitaalsust ja osadustunnet juurde. · Pardipoeg=sügav hingelise kompleksi all kannatav · Loovus on hinge toitja ja see on hilisema arengu jaoks määrava tähtsusega. · Varases eas tõrjutud pole selles tavaliselt ise süüdi, kui tüdruk hakkab uskuma et see negatiivne mis pere ja kultuurkond talle tagasi peegeldavad on tõene ja vaba eelarvamustest, saab psüühika juba varases eas vigastatud. · Kuigi hing vajab vaimusilmi,sunnib ümbritsev keskkond talle peale vaimset pimedust
ühendatav kreeka filosoofiaga. Väideti, et kristlased on kolmas sugupõlv juutide ja hellenite kõrval. Tuntumad esindajad olid Aristides Ateenast, Justinus Roomast, viimase õpilane Tatianos. 4) Missioonid ja imeteod ka neid peetakse oluliselt rahvamasside kristlusesse pöördumisel. 5) Tänapäeva mõtlejad on rõhutanud perekondlike sidemete tähtsust. Kogudused olid võrdlemisi avatud ning linnades tõi see kohale palju juurteta inimesi, kes tahtsid tunda osadustunnet teiste inimestega. Kristlaste tagakiusamise puhul on oluline märkida, et see ei toimunud pidevalt, vaid kampaaniatena. Enamasti kiusati taga kristlasi impeeriumi läänepoolses osas, idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3