Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne) - stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis) - müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne Näited: Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore) vanas Kreekas Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas
m.a: veedad, toora (Mooses) Tripitaka (Buddha), Lunyu (Konfutsius), Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi), Avesta (Zarathustra) ---------------------------------------------------- Uus Testament (Kristus) Koraan (Muhamed) Mormooni Piibel Äärmisel juhul : Pühakute elulood (võivad olla suur osa religiooni pühakirjast, nt Muhamediga seotud legendid, hadith) Eetilised õpetused (sunna koraanile rajanev eetilne õpetus ja õigussüsteem; talmud) 7. püha osaduskond kogudus, sangha -initsiatsioon sissepühendamine -heterogeenne kogudus võib muutuda -stabiilne kogudus väikeste muutumistega -müsteeriumikogudus reeglina on salajane või poolsalajane. Võib olla religioosne(müstkud, kloostrid kristluses, budismis, taoismis,sufid), võib olla ka ilmalik püha osaduskond võib tähendada ka pühade osadkuskonda. Need, kes on juba pühad. Nt kristluses need kes tunnistavad kristlikku usutunnistust on juba pühad, islamis samut. Budismis nt mitte
1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel, mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei)
annaabi.ee 
