Mulle meeldib teine variant rohkem. Pensioniealisel inimesel võiks olla võimalus valida, millal ta töölt kõrvale jääda soovib ja juhul kui ta tööl edasi käib, siis saab ta oma väljateenitud pensioniosakud hiljem kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid. Paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised on valmis töötamist jätkama. Selleks on vaja luua sobiv tööturupoliitika. Vanemaealistele tuleb võimaldada enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Oluline on elukestev õpe, mis suurendab vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetab neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel. Vanemate töötajate plussideks on sageli: tarkus, mõistmise sügavus ja avarus, erialased teadmised ja kogemused, sotsiaalne kogemus, täpsus, hea töödistsipliin, väike tööõnnetuste arv. Neid positiivseid aspekte tuleb kasutada. Vanuse suurenedes aga tööga hõivatus paratamatult väheneb. Pensionieale
paremini kaasa aidata nii majanduse kui inimeste heaolu kasvule. Tänaseks on Eesti jõudnud olukorda, kus meil on tööturul hõivatud 69 protsenti tööealisest elanikkonnast. Seega oleme nende liikmesriikide seas, kes on saavutanud või väga lähedal 2010. aastaks seatud eesmärgile. Minu arvates peame muutma töösuhteid paindlikumaks. Meil tuleb propageerida ja lihtsustada osaajalist töötamist ning tuua senisest veel enam tööturule vanemaealisi inimesi. Eesti majanduskasv olnud viimase kolme aasta jooksul Euroopa kiiremaid. Selles on oma osa olnud meie enda tublidusel ja ettevõtlikkusel, ent tähtsat rolli on mänginud ka see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. See on andnud nii meile endile kui välisinvestoritele kindlust Eesti tuleviku suhtes, kindlus on aga majandusedu vältimatu eeldus. Juba tänaseks on meie
võimalused saavutada majanduslikke võimalusi kohalikus piirkonnas, pidid paljud kohalikud elanikud seisma silmitsi suurte valikutega. Kui farmeril ja tema perekonnal ei olnud võimalust oma etnilises piirkonnas edasi töötada, pidid nad leidma alternatiive ning adapteerima töömahukama reziimiga mis andis võibolla rohkem toitu ja võibolla ka rohkem raha. Selle evolutsioonilise maakasutuse jada postuleeris Boserup. Vähemlevinud strateegia oleks see, kui kombineerida osaajalist tööd farmis tööga linnas, kommunikatsiooniviis, mis eelneb hilisemale rändele. 4 Kuid kõige levinum lahendus maapiirkondades elada üle faas 2, tundub olevat väljaränne. 4 tüüpi sihtkohti on saadaval potentsiaalsele rändajale: linnad kodumaal, linnad areneva majandusega, maapiirkonnad ning pioneer-tsoon külalislahkes välisriigis. Oma sünnimaaga selles faasis oli suur
annaabi.ee 
