hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Hitler elas oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid
aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta. Pärast seda ei teinud ta enam katset omandada elukutset. Ta oli üksildane noormees, kel oli vähe tuttavaid ning veel vähem sõpru
aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta. 5
Pärast seda ei võtnud ta ette konkreetse ameti või töökoha õppimist. Ta nimetas seda maailmavaateliseks stuudiumiks või Viini õppeaastateks. Ta jäi Viini elama, pärast seda, kui 1907. aastal ta ema haigestus, asus ta mõneks ajaks tagasi Linzi. Ema suri 21. detsembril 1907. Ta teenis raha endamaalitud piltide müümisega. Hitleri kuus sissetulek oli 58 krooni, sellest 25 oli orvupension. Võrdluseks teenis tollane õpetaja keskmiselt 66 krooni. Kuid Hitler loobus oma õe kasuks ka orvupensionist.[1] 1909. aastal, 20-aastaselt, kolis ta taas Viini tagasi. Seal tutvus ta rassiideoloog Jörg Lanz von Liebenfelsiga. Ta tegi tutvust ka Üldsaksa liikumise juhi Georg Ritter von Schönereri ja Viini linnapea dr. Karl Luegeri antisemiitlike kirjutistega. August Kubizeki sõnul tundis Hitler aga eelkõige huvi ooperite vastu, eriti Richard Wagneri omade. Pärast järjekordset mittevastuvõtmist kunstiakadeemiasse hakkas Hitleril raha nappima. 1909
annaabi.ee 
