Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga aiatöölised sumisevad kuskil. Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel Oneginit musta siluetti. Kõndisid koju tagasi
Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel
Sellel lõigul on horisontaalide vahe väiksem ehk lang on suurem – 1 punkt. Lõigul Y–Z langeb kõrgus 5 m umbes 100 m kohta, lõigul X–Y 300 m kohta – 1 punkt. Kui õpilane oli eelnevalt märkinud vale lõigu, ei saanud ta ka põhjenduse eest punkte. Sagedasemad eksimused: 1) kõrguste vahe on suurem; 2) jõgi voolab lõigus Y-Z sirgelt aga lõigus X-Y käänuliselt; 3) oruveer on järsem. 19.4. (osaülesanne 55) Kas Mihkli talu juurest näeb Veski talu? Õigele vastusele tõmmake joon alla. Vastus: Jah/Ei Õige otsus andis 0,5 punkti. (osaülesanne 56) Põhjendage: Mihkli talu asub kõrgemal, maastik on avatud – 1 punkt. Kui õpilane oli eelnevalt teinud vale otsuse, ei saanud ta ka põhjenduse eest punkte. 19.5. (osaülesanne 57) Kui suur on Männimäe absoluutne kõrgus? Kõige täpsem vastus märkige X-ga. B 150 m – 1 punkt 19.6
lavamaad ja kõrgustikud ning nõrgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (läände) voolanud jõed uuristasid sügavaid orge. Arvatavasti voolas tänapäevases Soome lahes Ürg-Neeva, kuhu suubus mitmeid lisajõgesid. Aluspõhjakihtide lõunasuunalise kallakuse ja kivimite lõhelisuse tõttu allusid Ürg- Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää purustas klinti, voolis välja klindineemikud ja lahed ning süvendas jõeorge. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni mandrijäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Paleoklimaatiliselt jaotatakse Kvaternaar: Holotseen (nn jääajajärgne aeg) Pleistotseen (nn jääaeg) Kvaternaari setete seas valdavad Pleistotseeni ehk jääaja setted
annaabi.ee 
