toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Laskumine põhiasendis Laskumine kõrgasendis Laskumine puhkeasendis Laskumine madalasendis
käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. * Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Kasutatud kirjandus http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine#Laskumisasendid
ja külgtriivi vältimiseks. NÕUDED: Jalapöidade vahekauguseks üks pöia laius Mäepoolne jalg teisest 0,5-0,75 jalalaba võrra ees Sääred hüppe ja põlveliigesest ette kallutatud, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid Suuskade kantimiseks on jalad ja puusad kallutatud mäe poole, keha tasakaalustamiseks kere kallutatud oru poole. Mäepoolne käsi all-ees orupoolse suusa kohal, orupoolne käsi taga-all puusade kõrgusel. Laskumised kiirlaskumiseasendites- kasutatakse suurema kiiruse saavutamiseks õhutakistuse vähendamise teel. Munaasend NÕUDED: Jalalabad kas kõrvuti või üks jalg teisest 0,5 jalalaba võrra ees Sääred suusarajaga risti või hüppe-ja põlveliigestest veidi ette kallutatud Kere paralleelne nõlvakuga ja toetub reitele Küünarliigesest painutatud käte õlavarred on surutud eest vastu sääri, põlved
käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. 5.Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Pöörded Pöörded paigal: 1. Astepööre ümber suusakandade ja/või suusaninade. 2. Tõstepöörded kõrvale, tagant üle suusa ja eest üle suusa. Tõstepöördeid kasutatakse, kui on vaja sooritada 180° pööret paigal. Pöörded liikumisel: uisusamm- ehk astepööre, sahkpööre, poolsahkpööre, käärpööre. 1. Uisusammpöördel ehk astepöördel viiakse keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene
Seda kasutatakse enamasti matkal suurt, jälgedeta lumega kaetud tõusu võttes. Siksakiline suuna muutmine on tingitud vajadusest kas jalgade koormust vähendada (mäepoolse jala koormus on suurem) või on tõusuks kasutatav lage ala liiga kitsas. Sellega pikendatakse küll tõusu läbimise distantsi, kui vähendatakse oluliselt tõusu nurka, mis lihtsustab selle ületamist. 3.5.2. Poolkäärtõus. Nimetatud tõusuviis sarnaneb varem kirjeldatud astesammuga tõusuviisile, kuid ühe – orupoolse suusaga astutakse käärselt. Viisi kasutatakse kaldu asuval rajal või piisavalt järsul tõusul ühe suusaga suusajäljes sõites, kus on tõukel tagasilibisemise oht. Tüüpilised vead: - Orupoolne suusk ei ole kanditud, - Orupoolne suusk ei ole küllaldaselt käärasendis, - Keppidega ei toetuta ja tõugata piisavalt tugevalt. 3.5.3. Käärtõus. See sarnaneb liigutuste struktuurilt eelmiste tõusuviisidega, kuid mõlemad suusad liiguvad
annaabi.ee 
