Eesti kirjakeele norm Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust. Eesti kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatu, Emakeele Seltsi keeletoimkonna normingute ja otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad eesti kirjakeele normi terministandardid ja oskussõnastikud, mis on koostatud Eesti Terminoloogia Ühingus, Eesti Keele Instituudis või terminoloogiakomisjonides kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga. Eesti kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut. Alates 1. detsembrist 2006 on kirjakeele normi alus "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine, desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus How about sõnavara konkursid jms? 3. Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub? (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. (4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid. 4
selle all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute süsteemi. Kirjakeele normi eesmärgiks on tagada, et ametlik keelekasutus oleks ühtne ning selge ja soodustada ametlikus keelekasutuses hea tava kasutamist. Käsitletav norm sätestab, et kirjakeele norm on reguleeritud kõige uuema õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonna poolt heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Vastavalt määruse paragrahv 2 lõikele 3 täiendavad ja täpsustavad oskussõnavara osas kirjakeel normi oskussõnastikud. Valdkonnaga tegelevad Eesti Terminoloogia Ühing koos asjaomaste ministeeriumide ja asutustega, mille põhikiri näeb ette eesti keele uurimist ning korraldamist. Eelpool nimetatud oskussõnastikud peavad olema heaks kiidetud nimetatud asutuste poolt. (Eesti kirjakeele normi rakendamise kord 2011)
annaabi.ee 
