peamiselt tegelevad omaenda töö vajalikkuse põhjendamisega, on kultuuritegelased, analüütikud, keskkonnakaitsjad jpt, aga tõsiselt võetavaid arvamusliidreid meil peaaegu ei ole. Ühiskonna säravaimad tipud saavad paraku olla vaid selle ühiskonna nägu, mille kohal nad kõrguvad, ning kui me ühiskonnana koos peeglisse vaataksime, näeksime seal idiooti. Tuhanded noored on viimased nädalad veetnud elementaarseid ortograafiareegleid korrates ning rullivad praegusel hetkel potil istudes lahti paberilehekesi, millele on kirjutatud valimik ,,kohustuslike" tsitaatide ja aforismidega. Mitmed neist (meist) tegelikult teavad fraaside: ,,si duo faciunt idem, non est idem" ja ,,timeo Danaos et dona ferentes" tähendust? Kui paljud oskavad eelarvamusega suhtuda sellesse, mida meile läbimälutuna ette söödetakse? Ilmselt on mõtlevaid ja analüüsivaid noori parimal juhul kümnendik ja kardetavasti tunnevad needki peagi,
4. Luua ühtne süsteem lühendamiseks ning sellest kinni pidada. 5. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb järgida kirjakeele reegleid. Viga on liigne lahkukirjutamine. 6. Korrektselt tuleb kasutada kirjavahemärke. Probleemid on lõdvenenud komareeglitega. Lisaks korrektse õigekirja saavutamiseks peaks ajaleht tegema endale selge ja ühemõttelise reeglistiku, mis tuleb fikseerida lehe stiiliraamatus. Peaks välja tooma vigu tekitavaid ortograafiareegleid ja määrama kindalsk lehe valikuid nende juhtude kohta, kui kirjakeele normid lubavad mitut võimalust. Stiiliraamat peab määrama ka tehnilised võtted ja kuidas neid lehes kasutatakse. Sõna ja lause Normingud käivad kolme valdkonna kohta: sõnavara, morfoloogia ja süntaks. Sõnavara – kasutada põhilist sõnavara ja korrektselt. 1. Uudise autoritekstis tuleks kasutada üldkirjakeele sõnavara ja vältida murret, slängi või argikeelt. 2
e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi vastavalt suhtlemise allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu). eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine oma tekstis õpitud (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, ortograafiareegleid; sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri kirjutab suure algustähega versioonide kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, isiku ja kohanimed ja avaldamine, tagasiside saamine. väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte