Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950
Sellest sai alguse pikk sõjaväeliste riigipöörete seeria. 1932 sai presidendiks Agustín Justo. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas. 1938. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fasistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. 1936. aasta mais ühinesid parempoolsed parteid vasakpoolse Rahvaliidu eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti Roberto Ortizi. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme demokraatia tugevdamiseks. 1930. aastate valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu. See viis lõpuks Juan Domingo Peróni võimuletulekuni. Poliitilist võimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised jõud, sealhulgas moodne sõjavägi ning kasvavast linnatöölisklassist võrsunud ametiühinguliikumised.
Busto ootamatu tagasitulek ja rünnak tundmatu sissetungija vastu viib selleni, et kuningas peab end paljastama. Kui teenrid toovad valguse, siis on kõigile näha kuninga nägu. Ta lastakse küll ilma vigastusteta lossist väljuda, kuid ta jääb alatiseks meheks, kes on teinud mittekuninglikke tegusid. Kuningas ei taha Bustot tappa nii, et kõik teavad, et tema seda tegi. Kuningas küsib Ariaselt, kes võiks küll selle tapatöö ära teha. Arias soovitab Don Sancho Ortizi. Kuningas lubab talle seda, et kui ta tapab kellegi, saab ta ükskõik mis naise endale. Oma pulmapäeva hommikul saab Don Sancho kuningliku käsi tappa oma parim sõber. Kuna Sanchol pole muud võimalust, kui täita kuninglikku käsku, siis meelitab ta Busto kavalalt riidu ning tapab ta, peale mida ta allub ametnikele. Ta keeldub ütlemast oma motiive, see paneb kuninga dilemma ette. Kas kuninglik ausõna murtakse või kuningas peab ise oma argpükslikkust tunnistama. Lahendus tuleb justkui
annaabi.ee 
