edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf
seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis? Hajusalt,tavalisem Lääne ja Kagu- Eestis. HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik.
Paljuneb nii eos- tega kui vegetatiivselt. Kasutamine: taime varre ja lehtedega on värvitud sinist lõnga. Varsi on kasutatud vanikute ja pärgade valmistamiseks (aeglase kasvu tõttu pole praegu lubatud!). Eoseid on kasutatud puistepulbrina talgi asemel; eeterlike õlide sisalduse tõttu süttivad plahvatusega põlema - seda eoste omadust kasutati varem teatrites välgu jäljendamiseks ja muude valgusefektide saamiseks. LAKKLEHT Orthilia secunda. Nime secunda tõlkimisel ladina keelest saame ühekülgne, ühepoolne. Sugukond uibulehelised. Kasvukoht: eelistab tugevat metsavarekihti, milles võsundid horisontaalselt levivad. Kasvab okas- ja segametsades, väldib väga kuivi ja märgi kasvukohti. Lakkleht on pikkade võsunditega, 4-20 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurestik on mükoriisa tõttu taandarenenud. Maapealne vars kasvab 3-4 aastat
Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp.) ja turbasamblad (Sphagnum sp.). Raiestikel suureneb pohla ja kõrreliste osakaal, samuti ahtalehise põdrakanepi osa. LU raiestikel toimub tavaliselt kasega, harvem Mä ja Ku-ga. Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku istutamisega kuni 3000 taime ha-l.
annaabi.ee 
