huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne. [http://www.nlib
,,Kosmograafias". Basel, 1544.a. (, 2004) Inglane Anthony Jenkinson, kes 1558.a. Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562.a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost
1554 ilmus Duisburgis flaami kartograafi Gerhard Mercatori Euroopa kaart, mille aluseks oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni, mis kannab tema nime. Atlas 1595 1555 Kaspar Hennenbergeri esimene Liivimaa trükikaart 1582 Renneri kroonika sisaldab 4 kaarti Lm eri osade kohta 1589 - Strubuczi Leedu, Liivimaa ja Venemaa kaart 1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd. Instrumentaalmõõdistamine. Mõisakaardid mõõtkavas 1:10400, on ka kihelkondade ja teede kaarte ning mõned maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta. Viid Rootsi, kuid toodi 1726 ja 1825 riikidevaheliste lepingute alusel tagasi Venemaale.
Rataskaardid olid ringikujulised ja keskpunktiks oli enamjaolt Jeruusalemm. Koostamisel kasutati polaarkoordinaate. Esimene trükitud kaart nägi ilmavalgust 1472. aastal. Liivimaa kohanimed olid keskajal märgitud kaartidele muukeelsetena. Teadaolevalt esimene käsikirjaline Liivimaa kaart koostati 1529.a. 1539. aastal valmis rootslasel Olaus Magnusel Põhja- Euroopa kaart Carta Marina. Esimene Vana- Liivimaa trükikaart ilmus 1555.a. 1573.a. ilmus Orteliuse atlases vanim tänaseni säilinud Vana- Liivimaa kaart. 18.saj. kaardid muutusid täpsemateks ja usaldusväärsemateks, samuti muutis topograafilise kaardistamise vajalikuks sõjatehnika areng. 1855. aastal alustati Eestis ja Liivimaal geodeetiliselt põhistatud topograafilist mõõdistamist Mõõdistamisel kasutati Walbecki 1819 ellpsoidi. Projektsioonina kasutati Bonne´i pseudokoonilist õigepindset projektsiooni.
annaabi.ee 
