Orlando di Lasso Orlando di Lasso 1532 -1594 Sündis Flandrias, kuid sattus varajases lapsepõlves Itaaliasse. Tema ilusa lauluhääle ja musikaalsuse pärast rööviti teda (esinema). 1556. aastal teda kogu aeg rööviti (rändas ringi) ning tänu sellele sai ta suured kogemused ja paljudelt õpetajatelt hariduse. 1556a. läks ta elama Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid kirjutanud -üle 2000 igasuguse zanri. Lõi nii vaimulikke kui ilmalikke motette, madrigale. Ta oli suur renessansi aja kunstnik. Tõi ilmaliku ja rahvaliku muusika elemendid vaimulikku muusikasse. Vaimulikku muusikasse tuli ka elurõõmu. "Beatur Vir" (naiskoor, mitmehäälne, on ka kaanonit, suhteliselt kõrge, saateta), "Magnum Opus" (kõrge, väga lähedaste häältega, saateta, muutub rütmiliseks).
Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma kõrgtasemel muusika hariduse Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist ·1682 kuningliku kapelli organist ja laulja
Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja.
ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcellil oli erakordne fantaasia, mida ta kasutas soololaulude loomisel teksti ja muusika ühendamisel. Paljud palad sisaldavad virtuoosseid ja kirevaid muusikalisi ideid, samas oli ta ületamatu lihtsas stiilis meloodiate loojana. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel.
Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel.
Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel.
annaabi.ee 
