· Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine
Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis Sissejuhatav video: http://arhiiv.err.ee/vaata/ellujaamise-kunst-rahvakunst Video vaatamise ajal: 1. Täida lünktekst Vanad eestlased teadsid, et käpikutes on ................. (vägi) sees. Sõna ,,kunst" teatakse eesti keeles ...... (17) sajandist. Ilu tegemine ei olnud eestlastele varemgi ..................... (tundmatu). Üks koht oli eestlaste elus tähtis, kus kunsti kõige rohkem püüti esile tuua ja teistele näidata. See oli ....................... (pulm). Rahvakunsti iseloomustab ................ (ajatus). See, mis on ainulaadne ja unikaalne, kasvab välja tugevast ................................... (traditsioonist). ..................................... (uurimistöö) on oluline osa käsitöötraditsiooni arengus. Kui me mäletame, siis me kanname kaasas nende inimeste ....................... (lugusid), mida on meile rääkinud meie ............................ (vana...
Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad saab pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobilik pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Sobib ka reljeefsetele pindadele või ornamentidele, mida on vaja hiljem võib-olla värvist puhastada. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib kõige paremini lagede
Kuna maale lõuendil peeti üldiselt kunsti mitte üheks vaid ainsaks tõeliseks ilminguks, pidasid nabiid alaväärtuslikuks maalimist paneelidele, mida võis hiljem paigutada üldisesse dekoratiivsesse skeemi hõlmates erinevate kunstiliikide teoseid. Samasugune teadlik eksperimenteerimine toimus ka dekoratiivsetes kunstides. Juugend- disainerid püüdsid luua väljenduse kaasaegsemat viisi hoidudes ajalooliste stiilide "rüüstamisest". Leidmaks inspiratsiooniallikat ornamentidele pöördusid nad looduse poole. Juugend-disainerid püüdsid summutada historitsismi ja naturalismi ammendunud kliseesid mitte loogikaga vaid "bio-loogikaga". Elu ja orgaanilise maailma võlu pidi eemale peletama mineviku stiilide vaimud. Looduslike vormide kasutamisel dekoratsioonis olid juba vanad traditsioonid lääne kunstis, kuid seda oli kasutatud enamasti esinduslikkuse suurendamiseks. Juugendis oli lähenemine hoopis teine
laadis kujundas A. Cano ( 1601-1667 ) Granada katedraali fassaadi ( teostatud 1703 ). 17. sajandi lõpuks aga kerkis esile puht-hispaanialik barokistiil, mida hakatakse selle looja, arhitekt J. Churriguerra ( 1650-1723 ) järgi nimetama tsurrigerismiks. Selles dekoratiivsuses ja rikkalikkuses vallandub Hispaaniale omane elurõõm ja taltsutamatus. Ollakse ükskõikne konstruktsioonide suhtes, toed ja talastik olid ainult raamiks rikkalikult kuhjatud ornamentidele, kõveratele ja väänlevatele vormidele, kummalises seoses antud taimemotiividele, mille plastiline voogavus tekitas maalilise kogumulje. Tsurrigerismi silmapaistvamaid näiteid on Salamanca raekoda ja selle ees asuv väljak ( 1720-1733, arh. A. Garcia de Cinjores), Madridi San Fernando kiriku fassaad ja Hospicio Portaal ( 1722, P. Ribera ), Santiago de Compostella läänefassaad (1738-47, arh. F. Casas-y-Novoa ) ning Granada kartuuside kiriku käärkamber ( 1727- 64 ).
annaabi.ee 
