on näiteks operett ,,Mustlasparun", valss ,,Ilusal sinisel Doonaul" ning ,,Lood Viini metsadest". Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile. Oma naisele valetab ta et läheb vangi. Kui Gabriel lahkub, tuleb Rosalindele külla tema armuke, Alfredo, kes võlub ta enda tenori C- noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile
Strauss on loonud ka polkasid, kadrille, masurkasid ja galoppe. ,,Nahkhiire" sisu I vaatus: Teenijanna Adelel on probleem: ta tahaks minna peole, ent ei saa õhtut vabaks. Rosalindel on probleem: ta tahaks oma abikaasale Gabriel von Eisensteinile olla truu, kuid too peab mõneks päevaks minema vangi ning just sel ajal ilmub kohale Rosalinde endine kavaler Alfred. Eisensteinil on probleem: ta peab minema vangi, ent tema sõber dr. Falke kutsub meest rikka prints Orlofsky peole, kus on oodata kaunite baleriinidega erootilisi seiklusi. Oma tahtmise saamiseks hakkavad kõik eelpool mainitud tegelased valetama. Keegi ei aima, et kõige suurem pettur on Falke ehk ,,Doktor Nahkhiir", kes kavatseb klaarida Eisensteiniga vanu arveid. Falke keelitab Eisensteini minema vangi alles peojärgsel hommikul, kuid soovitab tal naisega juba täna hüvasti jätta ja siis salaja peole hiilida. Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta
Kark), kuna nemad said oma rolliga minu arvates kõige paremini hakkama. Nad rääkisid väga selge häälega ning elasid oma rolli hästi sisse. Toon välja just Froschi, kuna ta mängis väga uskuma jäävalt purjus inimest ning isegi purju inimese diktsiooniga sai tema sõnadest hästi aru. Tooksin välja ka vähem meeldinud näitlejad. Nendeks olid Prints Orlofski (Rauno Elp) ning Alfred (Andres Köster). Oskan öelda vaid seda, et neil jäi heast diktsioonist puudu. Prints Orlofsky mängis küll hästi, kuid tema sõnadest (eriti siis, kui ta laulis) polnud aru saada. Häiris ka tema aktsent, mis muutis sõnu veelgi arusaamatumateks. Alfredi juures häiris aga see, et (minu arvates) pingutas ta näitlemisega natuke üle. See häiris nii silma, kui ka kõrva. Orkestri kohta oskan öelda seda, et nende mäng oli suurepärane! Sai kuulda erinevate lugude tempot ning kuulata dünaamikat, mida oli selles operetis eriti hästi kuulda.
annaabi.ee 
