Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised) · Viini klassikud (Haydn, Mozart, Beethoven) Klassitsismiaja heliloojad Neoklassitsism · Klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. · Kirjanduses lähtuti enamasti sümbolismist, impressionismist ja stiilitäpsusest · Muusikas oli orkestriseade lihtsustamine ning suurem rütmilisus (n-ö rütmimootor) *tänusõnad*
Neoklassitsism kui mõjuvahend Neoklassitsism, teisi sõnu ka uusklassitsism, mis sai alguse 19. sajandil, peegeldab muusikas inimkonnale selle kainet täpsust ja suurejoonelisust. See on klassitsismi elustav suund, mis omab võimsat ning kaasahaaravat helimassi ning milles domineerivad puhk- ja rütmipillid. Selle muusikastiili iseloomulikeks joonteks on helitöö kooskõla ja orkestriseade üldine lihtsustumine, temaatiline tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed
geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema
Harry Akst, 6. Paul Dresser 173 , 8. Albert W. Ketelbey, 10. Nacio Herb Brown, 11. John Schonberger), vaid ühel juhul on autori eesnimi välja kirjutatud, popurriide puhul pole märgitud ei autoreid ega palade nimesid, 174 16. pala autori nimi on vale (peaks olema hoopis Gene Gifford). Nagu kavast näh- tub, oli poolte lugude seadete autoriks Priit Veebel. Tegelikult oli tema osa ilmselt suuremgi, sest on teada, et tema sulest oli pärit ka “Rhapsody in Blue” orkestriseade redutseering. 175 On täiesti võimalik, et tulenevalt orkestri suurusest tuli tal veel mõni teinegi lugu ümber orkest- reerida. Tema arranžeeringute tasemest annavad tunnistust mõned säilinud seaded, millest näiteks kõnesolevas kavas 1., 4. ja 9. numbrit esitas V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 323) 176 sõjajärgsetel aastatel korduvalt Eesti Raadio džässorkester ning neid on hiljemgi mängitud nii telesaadetes kui kontserdilaval.
annaabi.ee 
