Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik", täiskasvanutele mõeldud ,,HTK hästitempereeritud klaviir". Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3. Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit. Helilooja eesmärk oligi
mängis vioolat. 20a sai temast Frankfurdi kontsertteatris kontsert meister. 1927 valitakse Berliini kõrgema muusikakooli õppejõuks kompos erialal. 1940 emigreerub Usasse, jätkab pedagoogi ja heli loojani. 1957 kuni surmani kirjutab ainult muusikat. Loomingu hulk arvukas ja mitmepalgeline. Muusikat jagub igasse zanrisse. Oopereid 9: "Maailma harmoonia", "Maalikunstnik Mathis", "Cardillac", "Santa Susanna". 4 balleti: "Deemon". On ka laulumänge, orkestri muusikat, orkestrikontserdid, 4keelpilli kvartetti: "Lõbus sünfoniett", "Tantsuviisid". 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t: "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia"- teos taevakehade liikumisest. 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk õppekirjandust, monograafiaid. CARL ORFF(1895-1982) Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika - ja tantsukoolis. Eeskujud: C. Monteverdi, R. Strauss
1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element. Muusikasaated olid esimesed saated Eesti RHs. 1927. hakati tegema otseülekandeid Estonia teatrist, suur oli ka kergemuusika osakaal. Muusikasaadetes mängiti kõige rokem heliplaate, järgensid orkestrikontserdid. Raadiol oli ka oma orkester, mis koosnes vaid kolmest mehest, pärast riigistamist moodustati sümfoniettkoosseis, mis koosnes 24 mehest. 2 Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11
annaabi.ee 
