koosolekutel vajalik, kuna seal arutati kõiki seltsielu küsimusi ja neist paljud seostusid just orkestriga. Mängijatele raha maksmise küsimus oli seltsides päevakorras pidevalt. Püüti leida lahendusi, mis oleksid mõlematele osapooltele aksepteeritavad. Tasuti meestele eraldi, orkestritele tervikuna, arvutati protsente pidude puhtast sissetulekust või piletite müügitulust. 7 3 ORKESTRIJUHTIDEST Oli teada 134 orkestrijuhti, neist 58 kihelkonna- või vallakooliõpetajat, 7 köstrit, 1 abiköster, 6 taluperemeest, 3 kirikuõpetajat, 2 metsaülemat, 1 viiulimeister, kirikuteener, pagar ja tisler. Ülejäänute tegevusalad on teadmata. Koolmeistrid, kes olid enamjaolt vaimuelu juhid, adsid suure panuse orkestrite edasiarendamisele. Koolmeistritel ja köstritel oli eeldusi saada orkestijuhiks, kuna nemad olid saanud muusikalise ettevalmistuse. 3.1 D.O.Wirkhaus D
Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud n Ei ole homogeenne omadusteklass, vaid varieerub ühiskonniti, aga ka ühiskonna siseselt. Viimase puhul
Samas ei saa jätta märkimata džässi stimuleerivat osa noorte muusikahuviliste aktiviseerimisel: džäss tõi palju noori muusika juurde, innustades neid ise musitseerima ja oma teadmisi ning pilli- mänguoskust arendama, tõstes seega oluliselt meie üldist kultuuritaset. 5.2. LIIDRID Sõna “liider” all mõistetakse nii vaimset juhti kui – näiteks spordis – ka “vedajat”, juht- positsioonil olijat, ingliskeelses muusikamaailmas orkestrijuhti (band leader) või sümfoonia- orkestri kontsertmeistrit. Seega, vahel ühendab see väljend kaht küllaltki erinevat tahku inimloomuses – vaimset juhti ehk ideede generaatorit ja praktilist juhti ehk ideede reali- seerijat. Alahinnata ei saa liidri rolli üheski eluvaldkonnas ja on küsitav, kumb tahk tähtsamaks osutub. Tõenäoliselt on see enamikul juhtudel sõltuv konkreetsest olukorrast. 218 Rahvalehe andmetel (“Takt ja trumm” 1926, 20
annaabi.ee 
