aastal ja hakkas kandma nime Eszterháza. Kapellmeister, amet mida Haydn pidas, oli vastutav muusikalise meelelahutuse eest kogu õukonnas. Lisaks kohustusele valmistada orkestriga ette igal nädalal kaks kontserti, pidi Haydn kirjutama tellimusteoseid erinevateks perekondlikeks, kiriklikeks või riiklikeks sündmusteks ja seisma hea ooperite etendamise eest. Niisiis vastutas kapellmeister ka teiste autorite loomingu ettekandmise eest. Vajadusel tuli teoseid ümber orkestreerida, lisada aariaid ja vahemänge, kirjutada muusikat õukonda külastavatele rändteatritruppidele. Aastail 1780-1790 Eszterházy õukonnas lavastatud 1038 ooperit (sealhulgas 67 esietendust) annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel perioodil. Tema töö kvaliteedile annab hinnangu keisrinna Maria Theresia 1773. aastal öeldud kuulus lause: "Kui tahan head ooperit kuulata, siis lähen Eszterházasse." Suur osa Haydni enam kui 20 lavateosest ongi loodud Eszterháza trupile. 1768
18 täielikult adekvaatsele muusikale poeedi tuju väljendusrikkuse".Kui inimese suhe loodusega oli Sibeliusele ,,kerge kevadine tuule- Puhang " inspiratsioonile, tähendab see, et orkester on just see ihaldatud ja vajalik osa, et luua täidetud täiuslikkust. Pole ime, et Sibeliuse klaverimuusikat varjutab hoopis tema orkestratsioon. Vahest, kui keegi soovis orkestreerida tema mõnda laulu, andis Sibelius oma loo, enamjaolt headuse tõttu. Ta ei tahtnud , et tema laule temperdataks . Ta nõudis , et neid ei vaadeldaks nagu vormi definatsioone. Levas rääkis, et Sibelius oli 1946a. alguses keelanud Soome Rahvuslikel plaadi- ja raadiofirmadel esitada oma laule muul viisil kui originaalina klaveri saatel. ,,Ma ei taha neid orkestreerituna", on ta öelnud , ,,need kaotavad siis oma isiksuse . Ühte üksikut ideed ei saa väljendada suure orkestriga."
võtme H. Juurikas oma intervjuus E. Jõgile: “Mõned lood kontserdi kavast nagu /.../ Sarah Leanderi laulud “Ma seisan sajus ja ootan sind” ja kolmas meloodia “Sa oled mu õnnetäht”/.../”. (Jõgi 2003: 11). Kuna neid lugusid kavas eraldi kirjas ei ole, võiksid need palad loogiliselt võttes selle kavapunkti osad ollagi. 175 G. Gershwin kirjutas “Rhapsody in Blue” klaviiri kahele klaverile (noor Gershwin ei osanud veel suurele orkestrile orkestreerida), orkestriseade autoriks on P. Whitemani orkestri pianist ja arranžeerija Ferde Grofé, arranžeering oli tehtud P. Whitemani suurele orkestrile (Schwinger 1972: 54–55). Whitemani orkestris oli sel kontserdil 23 muusikut, kes mängisid 36 pillil (Whiteman 1926: 105), P. Veebelil oli kasutada vaid 18 meest. 176 V. Ojakäär töötas samas orkestris saksofonistina. 177 Paul Whitemani 12.02.1924 New Yorgi kontserdi kavas, kus tuli esiettekandele Gershwini “Rhapsody in
annaabi.ee 
