aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiendanud end Soomes ,,Stadias" ning Hollandis Amsterdami Konservatooriumis. Ta on mänginud koos paljude erinevate tunnustatud jazz- ja popmuusikutega, osalenud akadeemilise muusika projektides ning 2008. aasta sügisest töötab ta ka õpetajana G. Otsa nim. Muusikakoolis. Taavo Remmel(1964) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, töötanud nii orkestrandi kui õppejõuna, teinud sooloesinemisi ning osalenud erinevates jazzansamblites ja projektides. Ta on teinud koostööd ka mitmete mainekate välisriikide muusikutega, näiteks Julian Joseph, Brian Melvin ja Chip Crawford. Remmel on osalenud rohkem kui 30 CD salvestamisel. Triot kuulates tõmbas minu tähelepanu kõige rohkem Kadri Voorandi väga omapärane hääl, julgeksin väita, et ainulaadne Eestis. Tema hääletrikid, emotsioonid ja liigutused kõik olid
tollastele parimatele muusikameestele Haapsalu eesti luterliku koguduse köstrile, Kungla karskusseltsi koorijuhile August Tambergile, Nikolai kihelkonnakooli ja Tuletõrje Seltsi pasunakooride juhile Karl Tiikmannile ja linnamisjonärile, Tartus Griwingi koolis õppinud Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse. Vaimustudes seal esmakordselt kuuldud pasunakvarteti mängust, asutas Kreek peatselt koos vend Vladimiri ja paari naabripoisiga oma kvarteti. Nelja pilli kahe korneti, aldi ja tenori koosmängu harjutati Cyrilluse eestvedamisel nii hoolega, et varsti hakati esinema Kungla seltsi pidudel ja kirikukontsertidel. Jüri Tarist sai Kreegi klaveriõpetaja, kelle
Egon Rannet (1911-1983) Alustas aforismide ja olukirjeldustega ajakirjanduses. Melodramaatilisus. Suured kired, tugevad karakterid, koostöö Ilmar Tammuriga, publikumenu. Tänapäeval unustustesse vajuvad. Tekstid pole väga kunstiväärtuslikud. Väga päevakajalised tol ajal. ,,Südamevalu" 1956 ,,Kadunud poeg" 1958 ,,Salakütid" 1960 ,,Karikas ja madu" 1964 ,,Kriminaaltango" 1967 Ardi Liives (1929-1992) Sündis Estonia orkestrandi pojana, lapsest peale teatris. Kirjutamine, tunnustus tuli varakult. Haridusel jurist. Väga produktiivne, kuid suhteliselt pealiskaudne. Näidendid ja operetilibretod: ,,Ainult unistus" 1955 ,,Robert Suur" 1957 ,,Uusaastaöö" 1958 ,,Sinine rakett" 1959 ,,Viini postmark" 1963 ,,Mürgine perenaine" 1967 ,,oi-oi-oi-oi oinalugu" 1967 ,,Infarkt" 1970 jpt. Veel repertuaaris: Eesti klassika (Koidula, Kitzberg, Luts, Vilde) Maailmaklassika (Shakespeare, Ibsen, Brechti huvi hakkas tekkima)
annaabi.ee 
