(edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise
1) Põhja osariikidesse rajati farmid (mais,nisu, kartul, tomat jne) 2) Lõunas istandused (puuvill, tubakas, riis) 3) Laevaehitus · Sõjandus>Inglismaa ja indiaanlastega · Ameerika vaimulaadi kujundavad tegurid: 1) Inglisekeelne kultuur 2) Neegrimuusika 3) Indiaanimütoloogia · 18.saj kujuneb Rahvuslik eliit 1) Benjamin Franklin-suur leidur>esitas kolooniate liidu projekti 2) T. Jefferson orjuste vastane; õhutas kolooniad sõjale 3) G. Washington kolooniate sõjaväeülemjuhataja Sõda Iseseisvussõda Kodusõda Millal? 1776 1783 1861 1865 Kes? Kolooniad vs Inglismaa Põhja ja Lõuna osariigid Inglismaa poliitiline surve; relvade Põhja katse lõuna eraldumist vältida; Miks?
(tegi ülekohut talle). Jaan hakkas kaebama igale poole ja löpuks jõudis välja see Peterburi justiitskolleegium. Siis tegi peterburg järelepärimise, et mis teema nende talupoefgadega on. Vastas Liivimaa õuekohtule andis vastuse kohaliku rüütelkonna liiga, maanõunik Otto Fabian von Rosen. Ehk siis härrade võimekust talupoegade ja nende vara üle pole kunagi piiratud, siis ei tohiks seda teha ka nüüd. Samuti, et "andamite ja orjuste määrad" on alati rüütelkondade endite tahte järgi käinud. Ihunuhtlusest niipalju, et kui surmanuhtlus just pole ( see oli kohtuasutustele), siis võib härra pmst kõike teha talupojale. Sellele selgitusele andis oma nõusolekule Liivimaa õuekohus, Eestima maakohus andis sarnase väljaande selle järelpärimise kohta. Roseni deklaratsioon ei olnud mingi seaduslik akt, lihtsalt olukorra kirjeldus Liviimaa rüütelkonna silmade läbi. Deklaratsiooni peamine
loobus Riiast, mis langes Saksa vägede kätte. 5. juunil jõuti Jakobstadti rajoonis Väina jõeni, kus kohtuti Poola armee eelsalkadega. Koos Läti Punaarmeega lakkas olemast Läti Nõukogude Vabariik. Landeswehri sõda. Sõja põhjused: poliitiline olukord Lätis; Saksamaa roll; Liibavi riigipööre; EestiLäti suhted. Esimesed kokkupõrked, vaherahu ja Entente'i positsioon: Sõja põhjused: Eestlased tahtsid sõdida balti-saksa Landeswehr'i vastu, sest see oli kättemaks kõikide orjuste aastate eest. Tekkis suur hulk dessertööre, kes ei läinud koju, vaid läksid Riia alla sakslasi peksma. Poliitiline olukord Lätis- Eesti ja Läti olid 1918. aasta lõpus usnagi sarnastes oludes, neil puudus varustus, relvad, kuid suurimaks takistuseks oli meeste puudus, keda rindele saata. Enne Saksa okupatsiooni olid moodustatud Läti kütipolgud, mida saadeti Venemaale, et nüüd sissetungida tagasi kodumaale ja vabastada baltisakslastest
annaabi.ee 
