Minu jaoks ebaõnnestunud oli see kuidas inimestes tekitati rassisliku tunnet juhul kui filmiga kindlalt emotsiooni ei tunta, ei elata kaastundlikult kaasa filmi tegelastele või ei armastata filmi üleüldiselt. Filmi ebaõnneks tulid eelmisel aastal välja kaks sarnast filmi "Lincoln" ja "Django Unchained". Meeldis loomulikult ka filmi lõpp, kus Solomon vabastati tema sõprade poolt pärast teate saamis ühelt ehitajalt, kes koos Solomoniga töötas maja ehitusel. Solomoni orjastajad pääsesid karistuseta, sest selles USA osariigis kus ta orjastati kohtus valgete vastu tunnistada ei tohtinud. Film ise oli aga väga emotsionaalne ja lihtsasti vaadatav.
Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates - igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming, või mis poleks andnud selleks ainet. Sõjad, taudid, katkud ja orjaaeg nendes tekkis, elas ja levis eesti rahvalaul. Ta viis on kurvatooniline, sõnad täis kaebust ja süüdistusi viletsuse pärast, millesse orjastajad on ta tõuganud. Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline. Ta on ümbritseva elu meeleolupilte, rahva tundumusi ja mõttevälgatusi sisaldav, neid lihtsate vahenditega kiretult ja tagasihoidlikult avaldav looming
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist
oma tahtmine. Väike laps ei tea veel, mis on õnn ja ei oska püüelda selle poole, erinevalt meist, täiskasvanutest. Mõeldes inimkonna tegemistele sajandite lõikes, tundub mulle, et õnne on olnud vähem kui kõike muud. Ajaloo õpikud on täis sõdasid, kus palju on valatud verd ja purustatud tuhandeid linnu ning rüüstatud maid. Ometi oli kõige selle keskel inimesi, kes olid tol hetkel õnnelikud: need olid teiste alistajad ja orjastajad. Kuid tunnistageim, õnn oli ka nende poolel , kellele hing sisse jäi, olenemata raskest orjapõlvest. Siit järeldub,et õnn on ajas püsiv nähtus,kuna ka tänapäeva maailm on täis nii õnnelikke kui õnnetuid. Mis on siis ühele õnn ja teisele mitte? Ühtede inimeste õnn peitub rahas. Kõik nende tegemised on suunatud sellele, et rohkem teenida , koguda, olla parem kui teised, omada uhemat autot , kanda kallimaid rõivaid, käia ainult üli kallites kohtades
Järkmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu. 1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada. selle lõhkusid aga saarlased mõne kuu pärast maha, kusjuures ei jäetud kivi kivi peale. Kantsi ründamisel tarvitasid sarlased juba kiviheite- ja muid masinaid. Kui kindlus oli hävitatud ja orjastajad maalt välja aetud, saatsid saarlased sellest teate üle kogu Eesti. Nad julgustasid eestlasi kõigis maakondades taanlaste iket ära heitma ja seletasid, et Tallinna võidavat hõlpsasti vallutada. Nad õpetasid teisi eestlasi ka kiviheite- ja muid masinaid ning sõjariistu tarvitama. Jüriöö ülestõus 1343-44 Taanile alluvais maades oli eestlaste seisukord kõige raskem. Läänimaad olid siin palju väiksemad ja kehvemad kui Lõuna-Eestis
On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt. Telliste järgi saadi teada, et Meegomäel on kabel, mille jäänused on praegugi näha. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). Mõisaa eg Rääkides meie esivanematest, ei saa mööda, et Liivimaal valitses orjaaeg alates Saksa ristirüütlite sissetungist 1215.aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati. Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles.