koosseisu ja edastada infot kliendile . Teine ülevõetud iseloomujoon on seaduste arusaadav sõnastus. Ilma selleta täna ei saa kehtida mitte üks seadus, sest rahvas peab saama aru mida temast tahetakse . Pole saladus, et Vana- Rooma keel oli ladina keel ja sellepärast kõik mõisted , seadused ja seaduste nimetused olid ladina keeles. Tänapäeva juristid võtsid üle ladina keelsete terminite kasutust. Rooma ühiskond Vanas-Roomas jagunes peamiselt orjadeks, orjapidajateks, kodanikeks ja mitte kodanikeks. Kodanikud olid need inimesed , kes elasid Roomas ja kelle vanemad mõlemad on roomlased. Mitte kodanikud olid need inimesed, kes elasid Roomas kuid sündisid naaber riikides. Orjapidajaid võib võrrelda tänapäevastega ametnikega või ministritega , sest olid nad kodanikud lihtsalt nende käes oli rohkem võimu kui tavalisel kodanikul. Jäid orjad võrdlemiseks, kuid siin ma ei saa tuua näiteid tänapäevase ühiskonnast, sest täna orjad puuduvad
Selleks, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad, ehitasid inimesed oma elamised tihedalt üksteise kõrvale. selleks, et tulvavesi eluasemeid üle ei ujutaks, ehitati need kas looduslikele või kunstlikele küngastele. Taolistest tiheda hoonestusega asulatest tekkisid IV -III aastatuhande vahetusel e.Kr. esimesed linnad. 4 Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks. Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga töömahukas ülesanne, mis muude tööde kõrvalt oli põlluharijaile rängaks lisakoormuseks. Tekkis vajadus lisatööjõu järele. Toiduainete küllus andis võimaluse kasutada kanalite ja tammide ehitusel ning korrashoiul naaberrahvastelt sõdades võetud vange. Esialgu koheldi neid inimlikult. vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused
ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e. armuke ) . Tunded ei mänginud rolli DEMOKRAATIA KUJUNEMINE ATEENAS Kodanikkonna moodustasid vabad meespõliselanikud.
annaabi.ee 
