Väljapressi armastus- kui sa mind ei armasta, tapan end ära. Põdemine, jääbki haigeks. Ei saa aru, miks partneril pole samasugust lähedusvajadust kui temal. Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida
Väljapressi armastus- kui sa mind ei armasta, tapan end ära. Põdemine, jääbki haigeks. Ei saa aru, miks partneril pole samasugust lähedusvajadust kui temal. Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida
halvemaks need suhted muutuvad. Suhete hoidmiseks hakkavad nad vahel kasutama välja pressimis (nt. ,,Kui sina mind ei armasta, ei soovi mina ka elada") või abitust näitavaid tehnikaid. Depressiivsed inimesed ei mõista, et kahe inimese vahele käib alati loominguline distants, mis lubab partneril olla tema ise või iseendaks areneda. Seksuaalelu on neile vähem tähtis, kui sümpaatia ja õrnustunne. Liialt suur sõltuvussuhe võib viia teatud liiki masohismini ehk tingimusteta orjamiseni, mille taga on petlik kujutlus, et ,,kui teen kõike, mida ta tahab, siis ta jääb minuga". Depressiivsel inimesel on vähe agressiivsust ja seega hakatakse tihtipeale ennast petma, öeldes, et asi polegi tähtis ning vahel võib see tulla ülevoolava hoolitsusena. Depressiivsete inimeste hulgas on kõige rohkem enesetappu püüdvaid inimesi. Agressiivne on raske olla nende vastu, kes on olulised ja seega üritab