Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING Näidendites ja jutustustes kujutatakse Mulgimaaleiseloomulikke inimtüüpe ja nende varalisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid. Tema tippteos „Libahunt”,romantiliste sugemetega tragöödia vastuhakust muserdavaile oludele ning neist johtuvaile eelarvamustele ja orjameelsusele, on tihe ja terviklik nii karakterikujutuselt kui ka ülesehituselt. Draama „Kauka jumal” kujutab hallparunliku rahavõimu jõhkrust ning selle allajäämist saatusele Draama „Tuulte pöörises” käsitleb õigluse, humaansuse ja vägivalla kokkupõrget 1905. aasta revolutsiooni taustal Elu varjukülgede esiletoomine koos inimsuse rõhutamisega on omane ka teistele näidenditele Kirjutas ka lastejutte („Kuri kuningatütar“)
Feminismi vastuväitena Eestis tuuakse põhjendus, et eesti naine on tugevam, võimekam ja vastupidavam kui suguõed teistest rahvustest. Tõelise eesti naise võrdluskujuks peetakse Kõrboja Annat või Vargamäe Krõõta, kes nurisemata ja ka alandusi trotsides elavad oma egoistlike ja kesiste võimetega meeste kõrval. Tegelikus elus ei maksa neid tegelaskujusid jäljendada, kuna liigne leplikkus ei viita õilsameelsusele või ürgnaiselikkusele, pigem viitab see orjameelsusele teenida isandat. Kuni selline käitumine on naiste poolt aktsepteeritav või isegi naiselikuks peetav, seni ei ole mõtet rääkida palgalõhest ja sookvootidest, siin ei aita ka soolise 6 võrdõiguslikkuse volinik ega eurodirektiivid. Ametikohtadel, mida täidavad peamiselt naised (lasteaiakasvatajad, õpetajad, meditsiinitöötajad jne) jääbki palk madalaks senikaua, kuni naised sellega ise lepivad ja soost tingitud kannatusi paratamatuks
Tammaru peretütar Mari hakkab kasulapseks võetud Tiinat süüdistama libahundiks käimises, Tiina esindab inimväärikuse ideed, inimese õigust õnnele ja vabale elule. Tammaru rahva alistuv ellusuhtumine on tema karakterile vastuvõetamatu. Tema olemuse kujundab ülekohut tunda saanud inimese leppimatus orjuse ja alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda tammarulased mõista ega hinnata, kartes pigem seda-teda
annaabi.ee 
