Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama. Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised
(96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid.
Piibel ei maini mustsete aegade inimestele tundmatuid maailmajagusid; lugu Aadamast viitab üksnes kaukaasia rassi päritolule. (Gould, 2001). Agassiz ei hoidnud ennast tagasi, kui oli vaja välja tuua põhjuseid, miks mustad on alaväärtuslikumad ning eriti oli tema hirm segaabielude tekkimise näol. Veel peab ta teostamatuks sotsiaalset võrdsust, ta üteb: „See on võimatus, mis tuleneb neegrirassi iseloomust; sest mustad on „laisad, vallatud, sensuaalsed, teisi matkivad, orjalikud, heatujulised, muutliku meelega, ebajärjekindlad oma eesmärkide osas, ustavad, südamlikud, teistest rassidest kõiges täiesti erinevad, neid võib võrrelda lastega – kasvult on nad nagu täiskasvanud, kuid mõistus on jäänud lapse omaks. ...Seetõttu pean ma neid võimetuteks elama koos valgetega ühes ja samas kogukonnas sotsiaalse võrdsuse tingimustes, ilma et nad kujutaksid endast ohtu ühiskondlikule korrale“ (10. august, 1863). Agassiz lootis ka veel, et
Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne: nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis
Hallid, tüüp 2 on pärit Zeta Reticulae 1. & 2. Solar (päikese)süsteemist. Üldine välimus on sama, mis tüüp 1-l, kuigi sõrmede asetus ja nägu on natuke teistsugused. Need Hallid on komplitseeritumad kui tüüp 1. Neil on mingil määral terve mõistus (common sense) ja nad on mingil määral passiivsed. Nad ei vaja eritisi nagu tüüp 1. Hallid, tüüp 3 Kerge kloon tüüpidest 1 ja 2. Nende huuled on kitsamad või huuli ei ole üldse. Nad on 1. ja 2. Hallide tüübile orjalikud. Nordics, Blondes, Swedes (Põhjamaised, Blondid, Rootslased) Tuntakse kõigi nende nimede järgi. Nad on meile sarnased. Blondid juuksed, sinised silmad (osadel on tumedad juuksed, pruunid silmad ja nad on kasvult lühemad). Meid aidates järgivad nad Mittesekkumise Seadust. Nad sekkuvad ainult siis, kui Hallide tegevus mõjutab meid otseselt. Nordic Clones (Põhjamaised Kloonid) Nad sarnanevad meile, kuid nende nahk on halli varjundiga
annaabi.ee 
